Majandus ega palgakasv ei pidurda eestlaste aktiivset väikelaenamist
„SEB viimaste aastate uuringud on näidanud, et vaatamata majanduse- ja palgakasvule kasutavad Eesti elanikud oma eesmärkide saavutamiseks ja suuremate ostude tegemiseks endiselt sageli väikelaene. Panga seisukohast on see tulemus üllatav, kuna paralleelselt laenamisega näeme ka inimeste säästude kasvu. Eeldame, et endiselt aktiivsest väikelaenude kasutamisest on tänaseks saanud vahend vajalike ostude tegemiseks, mis võimaldab paralleelselt ka oma säästud alles hoida, sest pangale makstakse tagasi igal juhul,“ kommenteerib erakliendi segmendijuht Triin Raudsepp.
Kuigi üldine laenamisaktiivsus ei ole Eesti elanike seas viimastel aastatel muutunud, on mõneti muutunud laenupõhjused. Kui veel 5–10 aastat tagasi laenasid inimesed aktiivselt puhkusereiside, tähtpäevade tähistamiseks ning ilu- ja raviteenuste tarbeks, siis tänaseks moodustavad sellistel põhjustel laenavad inimesed vaid 3–5% laenajate koguhulgast.
Laenamiseks eelistatakse endiselt pankasid (86% juhtumitest) ja ostukohti, kus tehakse suuremaid oste (27%). Umbes 10% laenajatest on kasutanud kiirlaenuettevõtteid ning üllataval kombel on 20% aktiivsetest laenajatest laenanud sõprade ja tuttavate käest. Ligi 40% vastanutest on kinnitanud, et ka uuringu hetkel on neid olemas krediidiasutuse ees väikelaenukohustus summas kuni 5000 Eurot.
„Mõeldes väikelaenu peale, soovitame oma klientidel juhinduda lihtsast reeglist: laenust sooritatud ost peaks teenima inimese huve või viima tema elu muudmoodi edasi pikema aja jooksul, kui kestab laenu tagasimaksmine,“ annab aktiivsetele laenajatele soovituse Triin Raudsepp.
SEB väikelaenu- ja krediitkaardi uuring korraldati SEB Eestis, Lätis ja Leedus koostöös Norstat’iga mais 2019. Uuringust võttis osa rohkem kui 3000 inimest, nende seas 1008 eestimaalast.