2015. aastal on prognoosi kohaselt kasv 1,8 protsenti, 2016. aastal 2,7 protsenti, 2017. aastal 3,1 protsenti jas 2018. aastal 3 protsenti.
Võrreldes eelmisel aastal koostatud analoogilise prognoosiga on kasvunumbrid nüüd keskmiselt 0,6 protsendipunkti madalamad, seda eriti 2015. aasta osas. Eesti Panga hinnangul on Eesti majandus praegu arengujärgus, kus kasvupotentsiaal on langenud 3–4 protsendi juurde. Prognoosi kohaselt saavutab majandus sellise kasvu 2017. aastal. Samas kajastub prognoosides endiselt ka Euroopa Liidu ebakindel majandusolukord ja raskused sellest väljatulemisel.
Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt on SKP aastakasv prognoositaval perioodil vahemikus 2,5–4 protsenti ja kõige pessimistlikumal puhul 0–3 protsenti. Aastate lõikes on prognoosikoridor järgmine: 2015. aastal 0–2,5 protsenti, 2016. aastal 2–3,4 protsenti,2017. aastal 2,5–4 protsenti ja 2018. aastal 2–4 protsenti.
Eratarbimise areng on konsensusprognoosi kohaselt ligi 1 protsendipunkti kiirem SKP kasvust ja jääb aastate lõikes vahemikku 3,4-3,7 protsenti. Eratarbimise kiiremat arengut soodustab keskmise palga märgatav tõus ja tööpuuduse oodatav vähenemine.
Miinimum- ja maksimumprognooside vahe aastate lõikes jääb vahemikku 1,4–2,1protsendipunkti, mis näitab, et soodsate asjaolude korral võib areng ka kiirem olla.
Kapitalikulutused kasvavad ekspertide koondhinnangul eelseisval neljal aastal keskmiselt 3,6 protsenti aastas ning perioodi siseselt kapitalimahutuste kasv kiireneb. Sellise tempo korral ulatuksid kapitalikulutused 2018. aastal ligilähedale buumiaegse 2007. aasta tipptasemeni – 5,7 miljardit eurot aastas.
Tarbijahindade tõus on prognoositaval perioodil 0,6–2,2 protsenti aastas, kusjuures hinnatõus aastast aastasse kiireneb ja jõuab 2017. aastaks normaalsele 2 protsendi tasemele.
Tööpuuduse osas näeb konsensusprognoos ette selle mõõdukat, kuid stabiilset vähenemist ning jõudmist perioodi lõpuks 6,6 protsendini. Kõige pessimistlikuma prognoosi realiseerumise korral tööpuudus eelseisval 4 aastal ei vähene, samas kui kõige optimistlikuma arengu kohaselt võib 2018. aastal tööpuudus olla 5,5 protsenti.
Keskmine palk liigub konsensusprognoosi kohaselt prognoositaval perioodil kindlal tõusutrendil ning ulatub 2018. aastal 1230 euroni, suurenedes keskmiselt ligi 6 protsenti aastas. Pidades silmas, et tarbijahinnad tõusevad prognoositaval perioodil keskmiselt 1,6aastas, siis on oodatav reaalpalga kasv enam kui 4 protsenti aastas.
