Erikomisjoni esimees Andres Anvelt ütles, et teiste hulgas oli
viga ühes numbris ka president Toomas Hendrik Ilvese deklaratsioonis.
„Presidendi deklaratsioonis oli kinnistunumbril viimane number vale. See
võis tehniliselt tuleneda teatud muutustest aegade jooksul
kinnisturegistri enda numbrisüsteemis,“ sõnas Anvelt. „Samuti oli
presidendil märkimata hüpoteegi suurus. Need vead on tema poolt juba ära
parandatud.“
Anvelt tõdes, et üldiselt olid veatult täidetud deklaratsioonid vaid
mõnel üksikul kontrollitutest. „Inimesed tõlgendavad tihtipeale neilt
nõutavat informatsiooni eri moodi. Otseselt rikkumiseks seda lugeda ei
saa, küll aga mingil määral hooletuseks, kui jäetakse näiteks märkimata,
kas tegu on ühisvaraga perekonnas või lahusvaraga, kas on saadud
pärandvarana ja nii edasi,“ loetles ta. „Probleem on selles, et
kinnisturegister ise ei taga veel kõigi sealsete andmete objektiivsust.“
Anvelti sõnul on suurimaks hädaks majandushuvide deklaratsioonide
esitamise kord, mis on tema arvates ajast ja arust. „Kui täidame
tuludeklaratsioone, siis need on sisuliselt eeltäidetud. Majanduslike
huvide deklaratsioonide puhul seda ei ole ja ma loodan, et
justiitsministeeriumis kooskõlastusringile saadetud uus
korruptsioonivastane seadus selle probleemi lahendab.“
Küsimuse president Ilvese majanduslike huvide deklaratsioonis esitatud
andmed õigsuse kohta Ärma talu osas püstitas komisjoni istungil
Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu.
BNS
