Nõrga välisnõudluse tõttu on kaubaekspordi kasvutempo olnud viimase aasta jooksul heitlik ning kõikunud kvartalite arvestuses kümne ja kahe protsendi vahel, ka viimaste kvartalite ajal ei olnud kaubagruppe või sihtturge, mida oleks iseloomustanud pidev müügiedu, kommenteeris jooksevkonto seisu Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit.
Kui kaupu eksporditi teises kvartalis neli protsenti rohkem kui aasta varem, siis teenuste eksport kahanes sellal kui teenuste import kasvas. Peamisteks põhjusteks olid Saarniidu sõnul veoteenuste mullusest väiksem müük ja teenuste sisseostu suurenemine kümnendiku võrra.
Kokkuvõttes oli kaupade ja teenuste konto ülejääk väiksem kui eelmise aasta teises kvartalis, kahanedes kahe protsendini SKP-st, mis viitab sisenõudluse tugevnemisele.
"Nõrga välisnõudluse juures on see lähiaja majanduskasvu seisukohalt hea uudis. Paraku toimus sisenõudluse tugevnemine peamiselt eratarbimise kasvu ja mitte investeeringute tulemusena," ütles Saarniit.
Eesti residentide välismaal teenitud tulu kasvas eelmise aastaga võrreldes, välismaalaste Eestis teenitud tulu aga kahanes. "Tulude netoväljavool moodustas 2013. aasta teises kvartalis 3,2 protsenti SKP-st, eelmisel aastal samal ajal oli see näitaja 8,1 protsenti. Tulukonto puudujäägi vähenemine kompenseeris nii kaupade ja teenuste kui ka jooksvate ülekannete konto ülejäägi vähenemise," kommenteeris ta.
Eesti Panga viimati avaldatud prognoosi järgi kujuneb 2013. aasta jooksevkonto puudujäägiks umbes üks protsenti SKP-st. Esimese poolaasta maksebilansi andmed on prognoosiga kooskõlas.
