Keskmine maksehäire summa oli 997 eurot. Maksehäirete summad suurenesid enim majutus- ja toitlustus-, ehitus- ning kinnisvarasektoris, mille võlasummad moodustasid 70% maksehäirete kogusummast, teatas Krediidiinfo.
Maksuvõlgade summa ehk ettevõtete võlad riigi ees kasvasid 1,2% ja moodustasid kokku ligi 35 miljonit eurot. Keskmine maksuvõla summa oli 2551 eurot. Suurima maksuvõlaga sektoriks tõusis mäetööstus ja töötlev tööstus, mille võlasummad moodustasid neljandiku maksuvõlgade kogusummast.
Maksuvõlgadega ettevõtete arv suurenes aastaga ligi 9%, kokku jäi riigile võlgu 4283 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Suurima võlglaste osakaaluga olid 10,5% majutus- ja toitlustussektor ning 10,1% ehitussektor. Märgatav võlglaste osakaalu suurenemine toimus mäetööstus ja töötleva tööstuse sektoris, kus võlgu olevate ettevõtete osakaal jõudis 9,4%-i.
Maksehäiretega ettevõtete arv jätkas mõõdukat vähenemist, kahanedes 8,4%, langus hõlmas kõiki valdkondi peale põllumajandussektori. Kokku on maksehäiretega 3,3% ehk 2564 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Kõige rohkem on äripartneritele võlgu olevaid ettevõtteid 6,5% majutus- ja toitlustussektoris ning 6,1% ehitussektoris.
Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal tõusis 2016. aasta jaanuari seisuga 12,8%-ni, mis näitab, et Eesti ettevõtete krediidipoliitika on üsna konservatiivne. Teistest valdkondadest peaaegu kaks korda kõrgema krediidiriskiga on 24,1%-ga jätkuvalt majutus- ja toitlustussektor, kus igal neljandal ettevõttel on suur võla tekkimise oht.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Krediidiinfo maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel. Valimi suuruseks on 77 214 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet, teatas BNS.
