Maksehäireid esines 2,7 protsendil Eesti ettevõtetest
Kõige enam on maksehäiretega ettevõtteid majutuse ja toitlustuse, ehituse ning veonduse ja laonduse tegevusaladel, kus maksehäiretega ettevõtete osakaalud on vastavalt 5,6 protsenti, 5 protsenti ning 4,4 protsenti.
Kõige väiksem on maksehäiretega ettevõtete osakaal finants- ja kindlustustegevuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse, info ja side ning elektrienergia, gaasi, auru ja õhuga varustamise tegevusaladel tegutsevatel ettevõtetel, kus maksehäireid esineb 1 protsendil valdkonna ettevõtetest.
Keskmine maksehäire suurus on kõige suurem mäetööstuse ja töötleva tööstuse valdkondades, kus keskmine maksehäire kasvas poolaastaga 6,3 protsenti 15 500 euroni.
Keskmise maksehäire suurus kasvas kõige enam ehitussektoris, kus kasv oli 260 protsenti 8600 euroni.
Finants- ja kindlustustegevuses oli keskmine maksehäire valdkondade võrdluses kõige väiksem ehk 7 eurot.
Maksehäireregister on Creditinfo Eesti AS hallatav register, mis sisaldab viivitusse jäänud makseid nii ettevõtete kui ka eraisikute kohta. Maksehäire on laenusaaja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmine rohkem kui 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Maksehäireks loetakse võlgnevust alates 30 eurost koos intresside ja viivistega.