Märten Ross selgitas oma ettekandes, et globaalses majanduskriisis on suurte tööstusriikide massiivsed riiklikud abipaketid aidanud küll lühiajalist kasvu toetada, kuid teisalt on see tähendanud erasektori võla osalist ülevõtmist ning riigi võla suurendamisega buumiaegse majandusstruktuuri toetamist.
"Kuivõrd viimase aasta jooksul lahvatanud kriis kajastas siiski ka varasemat liigvõlgnevust ja majanduse struktuuri ebakohti, ei taga lühiajaline eelarveabi majanduskasvu püsivust. Kuigi lähitulevik tundub olevat varakevadest optimistlikum, pole neid ebakohti kõrvaldamata põhjust rääkida kasvu püsivamast kiirenemisest," ütles Ross.
Asepresident lisas, et meie peamiste eksporditurgude oodatust märksa suuremat langust arvestades on märkimisväärne, et Eesti majandusareng on esimesel poolaastal püsinud kooskõlas kevadiste prognoosidega. "Kiire kohanemine sellistes rasketes tingimustes ilma riigivõla olulise kasvuta on tõestuseks Eesti majanduse paindlikkusest ning annab põhjust eeldada, et meil on head kasvueeldused majanduse järgmises tõusufaasis," märkis Ross.
Keskpanga asepresident esines välisministeeriumis Eesti saadikutele välisriikides ja ministeeriumi juhtkonnale.
Eesti Pank
