Sageli uuritakse, mis siiski põhjustab nii kiiret hinnatõusu. Eesti Pank selgitab.
Väga kiiret hinnatõusu Eestis põhjustavad mitmed erinevad tegurid. Ligi poole Eesti elukalliduse tõusust on andnud energiahindade kiire tõus. Toidu kallinemine annab hinnatõusust ligi veerandi; ülejäänud tegurid on väiksema osakaaluga.
Energia järsu hinnatõusu põhjused on sõja puhkemine Ukrainas ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid, millele vastuseks on Venemaa lõpetanud või järsult vähendanud energiakandjate tarneid. See vastasseis ja vajadus alternatiivsete energiaallikate järele on energiakandjate hinna maailmaturul üles viinud. Eriti on kallinenud gaas.
Kasvanud nõudlus asendada gaasi kivisöe või muude saastavamate kütuseliikidega on tõstnud Euroopa heitmekvootide hinda. Elektri hinna järsk kallinemine Balti regioonis tuleneb sellest, et siin ei ole piisavalt tootmisvõimsust soodsama hinnaga elektri tootmiseks. Samuti pole piisavalt ühendusi soodsama elektri importimiseks Skandinaaviast, kus elekter võib kohati olla odavam, kuid kus valitseb samuti puudujääk ning esineb probleeme nii ülekandevõimsuse kui ka kuivusest tingitud madala veetasemega hüdroelektrijaamades.
Tarbijakorvi on kallimaks muutnud ka teiste kaupade ja teenuste hinnatõus, mis tähendab, et hinnakasv on muutunud laiapõhjaliseks.
Osaliselt on selle põhjus kallima energia jõudmine ettevõtete tootmiskuludesse. Teisalt on nii Venemaale kehtestatud sanktsioonid kui ka algselt pandeemia põhjustatud tarneprobleemid suurendanud rea toodete sisendihindasid, mis kergitab lõpptoodangu hinda tarbijatele. Eestis on ettevõtted pidanud toodete hinnastamisel arvestama ka paljude teiste ELi riikidega võrreldes hoogsama palgakulude kasvuga.
Lisaks kulusurvetele tootmises on hinnatõusule ruumi teinud tugev nõudlus. Kuna paljudes tootegruppides pole pakutavad kogused suutnud tarne- või muude probleemide tõttu nõudlusega sammu pidada, on tagajärjeks hinnatõus.
