Ühe lepingu asemel kaks
Kui olemasolevasse majja võib korteri soetanud inimene kolida esimesel võimalusel, siis uusarenduse puhul müüakse korterit piltlikult öeldes paberil. Sellest tingituna tuleb arvestada ka erinevustega, mis selle protsessiga kaasnevad.
Tanel Rebase sõnul seisneb üks erinevus selles, millal laen kliendile väljastatakse.
Kui olemasoleva korteri puhul hakatakse laenu tagasi maksma kohe pärast notari juures lepingu allkirjastamist, siis uusarenduse puhul tuleb notaris käia kaks korda: kõigepealt sõlmitakse võlaõigusleping, millega korter broneeritakse, ning kui korter on valmis, allkirjastatakse notari juures asjaõigusleping,
rääkis Rebane.
Laenu tagasimaksmine algab üldjuhul siis, kui asjaõigusleping on allkirjastatud.
Uusarendusse kinnisvara soetamise puhul tõuseb päevakorda ka omafinantseeringu küsimus: millises etapis kliendipoolset sissemakset vaja läheb? Rebase sõnul on omafinantseering ehk laenu sissemakse vajalik võlaõiguslepingu sõlmimiseks – see summa edastatakse lepingu sõlmimise järel arendajale.
Kui tingimused muutuvad
Nagu öeldud, ei järgne võlaõiguslepingu sõlmimisele veel laenu väljastamist, seda enam, et uusarenduse valmimiseks võib sageli kuluda isegi rohkem kui aasta. „Võlaõiguslepingu ja korterisse sissekolimise vahele võib jääda vahel isegi 18 kuud ja rohkem,” tõi Rebane välja.
Tegemist võib olla võrdlemisi pika ajaperioodiga, mille jooksul võib nii mõndagi juhtuda. Ent mis juhtub näiteks siis, kui inimene otsustab kahe lepingu vahel töökohta vahetada? Siinkohal on Rebase sõnul oluline märkida, et tingimused peavad lepingu allkirjastamisel ja laenu väljastamise hetkel olema samad.
„Pank annab laenu inimesele, kellel on jätkusuutlik ja püsiv sissetulek. See tähendab, et kui inimene vahetab töökohta, peab tema sissetulek jääma sarnaseks, nagu see oli siis, kui tema laenuvõimekust hinnati,” rõhutas Luminori jaepanganduse juht. „Kui plaan on töökohta vahetada, tuleks sellest panka kindlasti informeerida.”
Võimalik risk
Tanel Rebase sõnul on kinnisvaraturul aset leidnud ka üksikuid võlaõiguslepingust taganemisi, kus arendaja otsustab korteri hinda käigupealt muuta. „Kuna ostja ei pruugi sellega nõustuda, võib arendaja lepingust taganeda, tagastada seejärel broneeritud summa, tasuda lepingutrahvi ning müüa seejärel korteri hoopis uuele ostjale, kes on valmis korteri eest hetkel kehtivat turuhinda maksma,” kirjeldas Luminori jaepanganduse juht. „Ent need on pigem üksikud juhtumid ning pigem erand kui reegel,” lisas ta.
