Nii joonistusid välja sellised tarbijatüübid:
- Fatalist – isiklikke rahaasju ei planeeri või planeerib lühiajaliselt ning oma finantsalaseid teadmisi loeb ebapiisavaks või ei oska hinnata. Pigem noorem vanuserühm, keskmisest enam õpilasi/üliõpilasi, väiksema sissetulekute taseme ja regulaarsusega, rohkem naisi kui mehi, keskmisest enam vene keelt kõnelevad. Kokkuvõttes on see tarbijatüüp, kes (veel) ei muretse väga oma finantskäitumise adekvaatsuse pärast ja naudib enam tarbimist, arvates, et raha on rohkem kulutamiseks kui hoidmiseks.
- Enesekindel – isiklikke rahaasju ei planeeri või planeerib lühiajaliselt, kuid oma finantsalaseid teadmisi loeb piisavaks. Noorem või keskmine vanuserühm, keskmisest enam palgatöötajaid, sissetulekult keskmisest klassist ja haridustase üle valimi keskmise. Finantsprobleeme, kus tulud ei kata kulusid, on viimase 12 kuu jooksul esinenud rohkem kui teistel tarbijatüüpidel. Arvab, et raha on rohkem kulutamiseks kui hoidmiseks. Kokkuvõttes keskmine (linna) tavatarbija, kelle haridustase peaks võimaldama keskmisest paremat finantsalast kirjaoskust, kuid kel see tegelikult pole väga kõrge ning kes sellest endale aru ei anna. Seega vaatamata enesekindlusele on oma finantsalaselt käitumiselt pigem riskirühm.
- Iseõppija – isiklikke rahaasju planeerib muuhulgas ka pikemalt (üle 1 kuu), kuid oma finantsalaseid teadmisi loeb ebapiisavaks. Noorem või keskmine vanuserühm, eesti keelt kõnelev, ka pensionäre valimi keskmisest enam, sissetulek keskmine või alla selle, elab maal. Finantsprobleeme, kus tulud ei kata kulusid, on viimase 12 kuu jooksul esinenud keskmisest harvem. Keskendub enam säästmisele kui kulutamisele ning arvab, et raha on pigem hoidmiseks kui kulutamiseks. Kokkuvõttes keskmine (maal elav) eestlane, kes püüab ratsionaalselt käituda ja oma rahaasjadega hakkama saada, hankides ise selleks vajalikke teadmisi. Tänu tervele mõistusele ei ole riskirühm, kuigi sissetulekute puhver väike.
- Teadlik planeerija – isiklikke rahaasju planeerib muuhulgas ka pikemalt ning loeb oma finantsalaseid teadmisi piisavaks. Keskmine vanuserühm, eesti keelt kõnelev mees, palgatöötaja keskmisest ja üle keskmisest sissetulekuklassist, kõrgema haridusega linnaelanik. Finantsprobleeme, kus tulud ei kata kulusid, on viimase 12 kuu jooksul esinenud harvem kui teistel tüüpidel. Säästes või investeerides riskivalmidus keskmisest madalam. Arvab, et raha tuleb nii hoida kui kulutada. Kokkuvõttes meessoost valgekrae tüüp, kel finantsasjad üldiselt kontrolli all. Riskide puhvri moodustavad nii haridus kui sissetulekud.
*Uuringu „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“ viis Faktum & Ariko Rahandusministeeriumi tellimusel läbi möödunud aasta oktoobris ja novembris. Küsitleti 993 inimest vanuses 18–74 aastat.
minuraha.ee