Tegelikult on hoiuste täielik garantii illusioon. Kõige värskemad vihjed sellest, et ohus võivad olla ka hoiused, saime siis, kui esialgse plaani kohaselt soovisid Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Euroopa Keskpank (EKP) – ehk nn troika – minna Küprose pankade hoiuste kallale. Küprose parlament hoidis aktsiooni ära ning hoiuste kallale mineku vastu oli ka Euroopa Parlament.

Kui mõelda tagasi aastatele 2008-2009, siis juhul kui oleks midagi juhtunud meie suuremate pankadega, oleks ilmselt väga keeruline olnud nende kõikidele klientidele hoiuseid tagastada. Eesti riik poleks seda ilmselt suutnud ning kõik oleks sõltunud Rootsi riigi tahtest.

Sama võib öelda Euroopa kohta praegu. Ehkki olukord on läinud leebemaks, pole Euroopa võlakriis kaugeltki läbi ning välistatud ei ole suured kataklüsmid. Juhul kui mitme Euroopa suure pangaga korraga midagi juhtub, ei ole sugugi kindel, et raha jätkub kõikide hoiuste tagamiseks. Euroopa Liidus on ettevalmistamisel ühise hoiuste tagamise süsteemi loomine, aga niikaua kui seda ei ole, pole kaitstud ka kõik Euroopa hoiused.

Ühesõnaga, me võime küll olla üsna kindlad, et kõigi hoiused on kaitstud, aga 100-protsendilist garantiid, et need on kaitstud ka väga ekstreemsete turuvapustuste puhul, siiski ei ole.

Tururisk ongi kõige olulisem risk, mis investeeringuid ohustab. Riskiaste sõltub finantsinstrumendist. Hoiuste ja investeerimishoiuste põhiosa puhul on see risk peaaegu olematu, aga aktsiate, aktsiafondide ning toorainete puhul on risk suur.

Teiseks oluliseks riskiks on ostujõu ehk inflatsiooniline risk. Seda riski võiks nimetada ka riski ärahoidmise riskiks. Kui te olete oma investeeringute tegemisel liiga konservatiivsed, võib investeeringu tootlus olla liiga väike ning jääda inflatsioonile alla, mis tähendab, et teie säästude ostujõud tegelikult kahaneb.

Vale ajastuse risk. Üldiselt on teada, et pikas perspektiivis – paarkümmend aastat ja enam – on kõige tulusamaks investeeringuks aktsiad. Võib aga juhtuda, et teil läheb raha vaja varem, näiteks paari aasta pärast. Praegu on USA aktsiaturud ajaloo kõrgeimal tasemel ning Euroopa turud mitme aasta kõrgeimad, mistõttu võib juhtuda, et kahe-kolme aasta pärast (või isegi hiljem) on turud madalamad kui praegu.

Säästude nappuse risk. Reeglina on investeeringutel mingi eesmärk – olgu selleks laste koolituskulude tasumine, pension või muu. Võib juhtuda, et investeerimishorisondi lõpp-punkti jõudes selgub, et säästetud ja investeeritud rahast eesmärgi ellu viimiseks ei piisa. Investeeringutelt teenitud tulu nappuse põhjuseks võib olla nii liiga agressiivne kui ka liiga konservatiivne investeerimisstrateegia ning selle kompenseerimiseks tuleks sääste suurendada.

Viimasel ajal räägitakse palju, et meie inimeste säästudest ei piisa kohe kindlasti rahuldaval tasemel pensionipõlve pidamiseks, sest investeeritakse ainult teise samba pensionifondidesse.

Alati tuleb arvestada ka poliitilise riskiga. Värskeimaks näiteks poliitilise riski realiseerumisest on Küprose enam kui 100 000 euro suurused hoiused ja Kreeka võlakirjainvestorid, kes pidid osa oma investeeringutest maha kandma. Meil realiseerus poliitiline risk pensioni II samba riigipoolsete sissemaksete peatumisega kriisi ajal. Tegemist ei ole küll investeeringute väärtuse kaotamisega, aga ootuste petmine see siiski oli.

Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi