Majandusministeerium loodab, et kui Euroopa Komisjoni algatatud uurimise tagajärjel peab Gazprom eri riikidele müüdava gaasi hinna ühtlustama, võiks hind Eesti jaoks alaneda.
Euroopa Komisjon uurib Gazpromi võimalikku domineeriva turuseisundi ärakasutamist kaheksas Euroopa Liidu riigis, sealhulgas Eestis. Väidetavalt on Gazprom takistanud seal teiste gaasitarnijate turuletulekut ja gaasihangete mitmekesistamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eesti saab oma gaasi praegu täies ulatuses Venemaalt ja lähemas tulevikus see olukord ilmselt ei muutu.
"Täna oleme ühendatud torudega Venemaaga ja selleks, et Eestisse tuua gaasi mujalt tuleks kõigepealt valmis ehitada Leedu-Poola ühendus, suurendada Leedu ja Läti torude läbilaskevõimet Eesti suunal või siis ehitada valmis LNG terminal. Need oleksid tulevikus alternatiivid," rääkis Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov.
Majandusministeerium loodab, et kui Euroopa Komisjon sunnib Gazpromi oma erinevatele Euroopa Liidu maadele müüdava gaasi hinda ühtlustama ja siis võib see Eesti ostetava gaasi odavamaks teha.
"Nii et selles valguses, juhul kui jõutakse tulemuseni, et selline õli või alternatiivkütustega seotud gaasi hind osades liikmesriikides ja teistes turupõhine hind ei ole aluslepingu sätetega kooskõlas, siis meie puhul võib see tähendada seda, et hinna turupõhisemaks muutmine võib ka olla hinda alandava mõjuga," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppimann.
Välispoliitika instituudi energiapoliitika analüütikul Andres Mäel sellesse suurt usku ei ole. "Eesti tarbijaid see niipea ei mõjuta, ja kas üldse mõjutab, seda ei tea. Eesti tarbijat mõjutab hoopis rohkem see, kui kiiresti suudetakse käiku anda üks kahest kavandatud veeldatud maagaasi terminalist," rääkis Mäe.
Mäe sõnul on Venemaa teinud kaks sammu EL-i mõju leevendamiseks: esiteks presidendi ukaas, millega kaitstakse Venemaa strateegiliste energiafirmade huve välismaal, ja teiseks Gazpromi eilne otsus lahutada firma tegevus Euroopas kaheks. Müük ja turundus koondatakse ühe ning tarned ja hoiustamine teise tütarettevõtte kätte, kusjuures mõlemad ettevõtted kuuluvad sajaprotsendiliselt Gazpromile.
"See tähendab seda, et need mõlemad tütarfirmad registreeritakse Šveitsi pinnal, ja see tähendab, et kui tulevikus peaks Euroopa Komisjon tahtma Gazpromi tegevust kuidagi ohjeldada, siis mingit dokumentide äravõtmist teostada ei saa - see kuulub kõik Šveitsi jurisdiktsiooni alla ja EL-i mõju on seal teatavasti null," ütles Mäe.
