SKP statistika põhjal on viimase pooleteise aasta jooksul süvenenud tasakaalustamatus palgatulu ja ettevõtlustulu vahel. Palgatulu kasv on viimased neli aastat olnud 8 protsendi juures, kuid ettevõtlustulu on viimasel kuuel kvartalil olnud languses. Palgatulu osakaal lisandväärtuses on Eestis tõusnud juba üle Euroopa Liidu keskmise, sest tööjõule minev osa sissetulekutest on kasvanud viimasel ajal väga kiiresti. Selle trendi jätkumine ei saa enam kaua kesta ning kui majanduse nominaalkasv lähiajal oluliselt ei kiirene, siis peab selgelt pidurduma palgatulu kasv.
Sisenõudluse languse taga on tagasihoidlik eratarbimise kasv ning investeeringute languse jätkumine. Eratarbimise 2,3-protsendiline kasv on üllatavalt väike 8 protsenti kasvanud palgatulu ning langevate tarbijahindade taustal. Investeeringute osas on olukord siiski paranemas ja ilma energeetikasektorita ettevõtlussektori investeeringud kasvasid. Samuti on peatunud valitsussektori investeeringute langus ning eluasemeinvesteeringud koguvad hoogu.
Kaupade ja teenuste ekspordi kasvutempo aeglustus oluliselt. Kuigi Euroopa Liidu majandus on tugevnemas, näitab meie peamistest kaubanduspartneritest kiiret kasvu vaid Rootsi. Ka Läti ja Leedu majanduskasv pidurdus esimeses kvartalis ning oli alla kahe protsendi. Ekspordi arengut pidurdab eelkõige idaturg, kuhu on kaupade ekspordimahud aasta alguses vähenenud ligi poole võrra. Eksporti toetas jätkuvalt sideseadmete suurenenud väljavedu Rootsi. Import pöördus aasta alguses nõrga sisenõudluse mõjul väiksesse langusesse.
Ettevõtete müügitulu esimeses kvartalis vähenes, mis tõi tööjõukulude kiire kasvu juures kaasa kasumite kahanemise enamikul tegevusaladest. Olulise positiivse panuse lisandväärtuse kasvu andsid töötlev tööstus, põllumajandus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Logistikasektor aga panustas jätkuvalt negatiivselt transiidivoogude vähenemise tõttu.
Eesti majanduses on ilmselt toimumas struktuursed nihked, mille olemus saab selgeks alles mõne aja pärast. Kuigi palga- ja ettevõtlustulu vahekorra jõuline korrektsioon võib tähendada Eesti hinnakonkurentsivõime vähenemist, on raske öelda selle tulujaotuse õiget tasakaalupunkti. Tööjõu süvenev nappus on samuti mõjutamas neid arenguid. Oma roll majandusstatistika mõjutamisel on ilmselt ka maksu- ja tolliameti tegevusel, mis on viimase pooleteise aasta jooksul edukalt võidelnud varimajandusega ning taganud suhteliselt tagasihoidlike majandustulemuste taustal head maksulaekumised.
