Tšekk on laialdaselt kasutusel olnud Euroopa suuremates riikides Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Itaalias, aga ka Maltal, kuid tänapäeval nende kasutus hääbub.
Tšekk on oma olemuselt väärtpaber
Tšekk on oma olemuselt väärtpaber, millega selle väljaandja annab pangale korralduse maksta tšekile kirjutatud summa välja tšekile märgitud saajale. Tšeki väljakirjutaja kohustus on tagada, et tal oleks tšekile kirjutatud summa pangas olemas.
Tšekid arenesid rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamiseks välja 13. sajandi Itaalias ja levisid sealt aja jooksul teistesse Euroopa riikidesse. Sisuliselt asendas tšekk esialgu kulda ja hõbedat, hiljem juba sularaha.
Eestis ei saavutanud tšekkide kasutamine kunagi suurt populaarsust, sest samal ajal, kui hakkas arenema taasiseseisvunud Eesti pangandus, hakkasid arenema ka elektroonilised maksevõimalused. Seetõttu keskendusid pangad just neile uudsetele võimalustele ja Eestis võeti kohe kasutusele inimeste jaoks mugavamad ja samuti suhteliselt soodsamad maksevõimalused. Võib öelda, et tšekkide jaoks ei tekkinud Eestis võimalust.
Tänapäeval kasutatakse tšekke reisimisel (reisitšekid: saaja ostab oma riigis tšeki ja lunastab selle teises riigis), kuid ka palkade, pensionide ja hüvitiste väljamaksmisel (pangatšekk: ühe asutuse välja antud tšekk kindlale inimesele). Tšekil on järgmised tunnused:
- Tšeki saaja on kindlaks määratud, kuid tšeki väljakirjutaja ei tea, kus riigis raha lunastatakse või milline pank raha välja maksab.
- Tšekki on üldjuhul turvalisem kaasas kanda kui sularaha, kuna tšekile märgitud summa makstakse nimeliselt tšeki saajale. Kui tšekk varastatakse, saab selle tühistada (sõltuvalt tšekist võib olla erisusi).
- Tšeki lunastamine võtab palju aega ja on kallis, kuna tšeki väljamaksja peab kontrollima tšeki õigsust ning kliendile antakse tšekil määratud summa alles siis, kui see on väljamaksjale pangast laekunud. Selle protsessi peale võib kuluda kolm kuni viis nädalat, tihti ka rohkem.
Inimesed eelistavad kiireid ja soodsaid pangateenuseid tšekkidele
Viimastel aastatel on nii Euroopas kui ka kogu maailmas tšekkide kasutamine aasta-aastalt peaaegu kõikides riikides kahanenud just nimetatud kahel põhjusel: pankadele on tšekkide kontrollimine ja lunastamine väga ajamahukas ning lunastajale on teenus kallis (võrreldes teiste arvelduslahendustega).
Kuna tänapäeval on tavalised pangamaksed muutunud üsna kiireks ja soodsaks, eelistatakse üldjuhul kasutada just pankade makse- ja ülekandevõimalusi.
Tšekke kasutatakse eelkõige Lõuna-Euroopa riikides, kus tšeki väljakirjutajaks on üldjuhul riigiasutused.
Eestis on tšekke kasutatud alati tagasihoidlikult: 2015. aastal lunastati Eestis keskmiselt 242 tšekki kuus keskmise väärtusega 1343 eurot (pangakaardiga tehti samal ajal üle 700 000 makse päevas). Tšekkide kasutamine on aasta-aastalt vähenenud nii käibe kui ka arvu poolest. Sarnane on suundumus olnud ka Lätis, Leedus ja Soomes, kus tšekkide kasutamine hääbub pidevalt.
Soovitused tšeki lunastajale
Kuna Eestis ei ole tšekke kunagi laialdaselt kasutatud ja seda makseviisi kasutatakse muude maksevõimalustega võrreldes üliharva, pole Eestis ka nende lunastamiseks väga head ja lihtsat lahendust. Eestis lõpetasid suuremad pangad tšekkide lunastamise 2016. aasta alguses. Oktoobris 2016 oli võimalik piiratud koguses tšekke lunastada veel Nordeas ja Äripangas, kuid tingimusi ja muid üksikasju oskavad täpsustada juba need pangad ise.
Kui tšeki saajal on võimalik, siis on Eesti tingimustes kõige parem lahendus võtta ühendust tšeki väljakirjutajaga (eraisik või ettevõte) ja paluda, et ta asendaks tšeki ülekandega, mis on enamjaolt kiirem ning ka tšeki saajale odavam.
Euroopas on võimalik euromaksete puhul kasutada SEPA (ingl single euro payment area ehk ühtne euromaksete piirkond) makset ning teiste välisvaluutade ja riikide puhul välismaksekorraldust.
