Märk on käibel alates aastast 1993, annab tunnistust toodete vastavusest Euroliidu nõuetele ning võimaldab neil seega ELi piires vabalt liikuda. Oma tootele CE-märki kandes võtab valmistaja vabatahtlikult vastutuse selle eest, et täidetud on kõik vastavad seadusnõuded.

Märgistus kehtib Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) pakutava laia toodetesortimendi jaoks, lisaks 27 ELi liikmesriigile veel Islandil, Liechtensteinis ja Norras.

Sama oluline on aga mõista, mida CE-märgistus ei tähenda. Nimelt ei tähenda märk seda, et toode oleks ilmtingimata ELis valmistatud. Ega ka seda, et mõni valitsusasutus ta üle oleks vaadanud. Ning ta ei kehti kõigi EMPs müügil olevate toodete kohta.

Küll aga annab CE-märk märku sellest, et toode on valmistatud seaduskuulekalt. Ühtlasi kindlustab ta tootjatele, edasimüüjatele ja importijatele võrdsed tingimused.

Süsteem töötab nii: enne toote müüki paiskamist EMPs peab tootja välja uurima, kas selle suhtes kehtib mõni CE-märgiga seonduv ELi õigusakt. Kui jah, siis tuleb tootjal viia läbi testid ja katsed, mis peaksid selgitama, kas toode vastab nõuetele.

Nii näiteks testitakse laste mänguasju, et neis ei leiduks vähktõbe põhjustavaid kemikaale. Masinad ja seadmed vaadatakse aga üle selles valguses, kas nad kedagi ohtu ei sea. Kui testid on edukalt läbitud, võib tootele CE-märgi kinnitada. (Toodetele, mille suhtes CE-märgi seadusi välja pole antud, ei tohi märgistust lisada. Samas tuleb kõiki tooteid kontrollida lähtuvalt neile kohalduvatest seadusaktidest.)

Lihtsate ja tervisele ilmselt üsna ohutute toodete puhul teostab ülevaatuse tootja ise. Riskantsemate seadmete puhul – nagu meditsiinilised ja põletusseadmed – peab vastavate volitustega kolmas osapool teostama sõltumatu kontrolli. Kõikidel juhtudel tuleb tootjal aga teha riskianalüüs ja koostada tootele lisatav tehniline dokumentatsioon.

Kolmandatest riikidest pärit tooted, mis kuuluvad CE-märgistusega kaetud kategooriatesse ja tulevad müügile EMPs, peavad samuti olema märgistatud. Kuigi nõuetele vastavuse ja märgistuse enda eest vastutavad tootjad, on ka importijatel ja edasimüüjatel tähtis roll tagamaks, et turule jõuavad vaid nõuetekohased ja sellele vastavalt märgistatud kaubad.
Ühelt poolt aitab see tagada ELi töökaitsenõuete täitmist, teiselt poolt aga aitab kaasa ausale konkurentsile ja kindlustab kõigile võrdsed „mängureeglid“.

Kui tegemist on kolmandas riigis valmistatud tootega ning tootjal ei ole EMPs oma esindust, peab importija ise jälgima, et tema poolt turule toodud tooted vastaksid nõuetele ega kujutaks endast Euroopa kodanikele ohtu. Importija peab tegema kindlaks, et ELi-väline tootja on teinud mis tema kohus ja et kõik dokumendid on kättesaadaval.

Tarneketti mööda edasi liikudes: ka edasimüüjad peavad andma oma panuse, et turule jõuaksid üksnes nõuetele vastavad tooted. Edasimüüja peab ühtlasi evima põhiteadmisi seadusnõuetest – muuhulgas sellest, millistelt toodetelt CE-märki nõutakse ning missugused dokumendid nendega kaasas peavad olema. Nad peaksid tundma ära, kui toode ilmselt tingimustele ei vasta.

CE-märgistuse tähtsust arvestades on oluline tagada ka süsteemi usaldusväärne ja järjepidev jõustamine. Selleks on kõikidel ELi liikmesriikidel omaenda «turujärelevalveasutused», mis võivad kontrollida ja testida tootjate, edasimüüjate ja importijate valduses olevaid tooteid. Kui mõni toode osutub ELi õigusaktidele mittevastavaks või CE-märki on väärkasutatud, võetakse tarvitusele abinõud: mõnel juhul võidakse toode tagasi kutsuda ja hävitada. Süüdlasi võivad oodata trahvid, rängematel juhtudel vanglakaristus. Kergematel juhtudel pakutakse üleastujatele võimalust viia toode vastavusse ELi õigusaktidega.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et CE-märgistuse süsteem aitab kõigil asjaosalistel anda oma parim, et Euroopa turul leviksid vaid ohutud tooted.

Täiendavat informatsiooni CE-märgistuse ja sellega kaetud toodete kohta, tarbijaile kasulikke vihjeid ning tootjatele, importijatele ja edasimüüjatele vajalikke instruktsioone leiate Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi veebilehelt.