20.02.2018 Teisipäev
Mullu veeti raudteedel 27 ja sadamate kaudu 35 miljonit tonni kaupa
Statistikaameti andmetel veeti 2017. aastal raudteed pidi 27,3 miljonit tonni ja Eesti sadamate kaudu ligi 34,8 miljonit tonni kaupa ehk rohkem kui 2016. aastal.
Kui viimasel kümnendil on kaubavedu raudteel pidevalt vähenenud, siis 2017. aasta tõi kaasa kaubamahu kasvu: kaubavedu Eesti raudteedel ulatus 27,3 miljoni tonnini ehk 8 protsenti rohkem kui aasta varem, teatas statistikaamet.
Riigisisene kaubavedu raudteel mõjutas 2017. aastal kaubaveo suurenemist enim. Kaubamaht riigisisestel raudteevedudel oli 2017. aastal 18,1 miljonit tonni – 15 protsenti enam kui aasta varem.
Raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 7,6 miljonit tonni, import 1,3 miljonit tonni ja eksport 300 000 tonni. Transiitkauba vedu vähenes aastaga 5 protsenti, importkaupa veeti 7 protsenti vähem ning eksportkaupa 24 protsenti enam kui 2016. aastal.
Üle poole raudteel veetavast kaubast hõlmab tänapäeval toornafta ja põlevkivi vedu, enamik sellest on riigisiseselt transporditava põlevkivi vedu. Olulise osa raudteevedudest annavad ka lämmastikuühendid ja väetised ning vedelad rafineeritud naftatooted. Puidu ja toiduainete osatähtsus on muutunud marginaalseks.
2007. aastal veeti raudteel 66,1 miljonit tonni kaupa, transiitkaupu veeti siis 27,5 miljonit tonni. Viimase kolme aasta tulemused sarnanevad 1990-ndate algusega. Transiitkaupadest veeti peamiselt naftatooteid Venemaalt Eesti sadamatesse. Venemaa on lubanud lõpetada 2018. aastaks täielikult naftatoodete ekspordi Baltimaade sadamate kaudu, naftasaaduste vedamine läbi Eesti on juba praegu minimaalne.
2017. aastal veeti Eesti sadamate kaudu 34,8 miljonit tonni kaupa, mis oli 4 protsenti rohkem kui aasta varem. Sadamates suurenes nii kauba lastimine kui ka lossimine.
Laevade lastimine ehk kauba laevale laadimine sadamas moodustas 2017. aastal sadamate kaubamahust 23,5 miljonit tonni ja lossimine ehk kauba laevalt maha laadimine sadamas 11,3 miljonit tonni. 2016. aastaga võrreldes lastiti sadamates 4 protsenti ja lossiti 2 protsenti rohkem kaupa.
Viimastel aastatel on Venemaa oma sadamaid arendanud ja seni Balti riike läbinud kaubavedu oma sadamatesse suunanud. Kaupade lastimise mahu vähenemist on mõjutanud transiitkaupade veo vähenemine raudteel, seda peamiselt naftatoodete puhul. Samal ajal on suurenenud väetiste, segakaupade ja puidu lastimise maht. Kaupade lossimine Eesti sadamates on kasvanud peamiselt segakaupade ehk koos transporditavate eri liiki kaupade veo suurenemise tõttu.
Märksõnad
