Muudatustega sätestati vastutustundliku laenamise printsiip, mille kohaselt peavad krediiditooted vastama tarbijate vajadustele ja olema kohandatud tarbija võimekusele maksta laen tagasi. Selleks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:
- omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. Vajaduse korral küsib krediidiandja tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid;
- hindama tarbija krediidivõimelisust ja
- andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
Sarnane kohustus on krediidiandjal ka juhul, kui pärast krediidilepingu sõlmimist muudetakse kasutusse võetavat krediidisummat või selle ülempiiri. Varasemalt ei olnud selliseid kohustusi sõnaselgelt seaduses sätestatud.
Uue regulatsiooni kohaselt suureneb oluliselt tarbijale lepingueelselt avaldatava teabe hulk. Samuti ühtlustati tarbijale pakutavat informatsiooni, kohustades pakkujaid teavitamisel kasutama ühtset Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis peab tagama tarbijate jaoks ühetaoliselt esitatud informatsiooni ja andmete võrreldavuse. Kuivõrd tarbijakrediidi direktiiv kohaldub terves Euroopa Liidus ja ühtlustub tarbijale pakutav informatsioon, võib lähitulevikus olla märgata ka piiriülese krediidi nõudluse ja pakkumise kasvu.
Eelnevalt kirjeldatu on väike osa kehtima hakkanud muudatustest. Lisaks muudeti ka krediidi kulukuse määra arvutamispõhimõtteid, pikendatati perioodi, mille jooksul tarbija saab tarbijakrediidilepingust taganeda ja veel mitmeid väiksemaid muudatusi.