Rahandusministeeriumi andmetel koguti 11 kuuga riigieelarvesse tulusid 5,8 miljardit eurot ehk 93,5 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti 5,7 miljardit eurot ehk 84 protsenti kavandatust. Alates suvest tasakaalu lähedal olnud valitsussektori eelarvepositsioon jõudis oktoobri lõpuks taas ülejääki.
2012. aasta eelarves on plaanitud tulusid 6,2 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 6,8 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse novembri lõpuks koos ettemaksudega 5,8 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 4,37 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 1,45 miljardit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 93,7 protsenti ning mittemaksulised tulud 93,6 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena on 11 kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,77 miljardit eurot ehk 91,8 protsenti planeeritust, käibemaksu 1,38 miljardit eurot ehk 96,3 protsenti kavandatust ning toetusi 1,07 miljardit eurot ehk 93,1 protsenti eelarvest.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 459,7 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti rohkem. Eelmise aastaga võrreldes on 11 kuuga maksutulusid laekunud 410 miljonit eurot rohkem, sealhulgas käibemaksu 160,1 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 119 miljonit eurot enam. Samuti on eelmise aastaga võrreldes 45,2 miljonit eurot rohkem laekunud toetusi koos heitmekvootidega.
Kulusid tehti 11 kuuga 5,68 miljardi euro eest ehk 84 protsenti plaanitust. Aasta tagasi oli sama perioodi kulude maht 5,44 miljardit eurot ehk 87,8 protsenti eelarves ettenähtust. Novembris tehti väljamakseid 541,3 miljonit eurot, mis on 8 protsenti kogu aastaks plaanitud kuludest. Suurimate kuludena maksti 11 kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,43 miljardit eurot, mida on 6,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Sotsiaaltoetuste kasv on eelkõige seotud pensionikulude tõusuga.
Investeeringuteks suunati novembri lõpuks 1,06 miljardit eurot ehk 28,7 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Investeeringute mahud on kasvanud eelkõige tänu aktiivsemale välistoetuste ja kvoodimüügi tulude kasutamisele.
Riigi tegevuskuludeks kasutati 11 kuuga 963,7 miljonit eurot ehk 86,9 protsenti aastaks plaanitust. Tegevuskulud on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 7,1 protsenti. Sealjuures tuleb kasv peamiselt SKPga seotud kaitsekulude suurenemisest. Personalikulude väljamakseid tehti kümne kuuga 528,5 miljonit eurot ja majandamiskulusid 435,2 miljonit eurot.
Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti 11 kuuga välja 65 protsenti aastaks plaanitust ehk 652,2 miljonit eurot. Seda on 68 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 483,5 miljonit eurot, mida on 59,6 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 1,64 miljardit eurot. Novembriga suurenes likviidsete varade maht 64 miljonit eurot ning võrreldes eelmise aasta lõpuga on riigikassas finantsvarasid 667,1 miljonit eurot enam. Reservide mahtu on suurendanud eelkõige töötukassa vahendite arvestamine kassareservi hulka ning ka juulis võetud Euroopa Investeerimispanga laen summas 385 miljonit eurot.
Oktoobriga paranes valitsussektori eelarvepositsioon 54,1 miljonit eurot, mille tulemusena jõudis positsioon taas ülejääki 37,8 miljoni euroga (0,2 protsenti prognoositavast SKPst). Aasta varem samal ajal oli eelarve ülejäägis 255,4 miljoni euroga. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb peamiselt heitmekvootide väiksemast müügitulust kui ka nendest tuludest tehtavate investeeringute kasvust sellel aastal.
