Järgmisel kümnendil jääb maailma põllumajandusliku tootmise aastane kasv keskmiselt 1,5 protsendi piiresse, toiduhindade odavnemist aga loota pole, selgub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) prognoosist aastateks 2013–2022.
Üha enam hakkab toiduhindade kujunemist mõjutama Hiina oma üle miljardi elanikuga, vahendas Põllumajandusministeerium.
Tootmise kasvu piiravad raporti järgi põllumajandusmaa puudus, kerkivad tootmishinnad ja üha karmistuvad keskkonnanõuded. Tootlikkuse aeglustunud kasv ja samal ajal suurenenud nõudlus toidu järele hoiavad teravilja, elusloomade ning biokütuste hinnad ajaloolistest tasemetest kõrgemal ka eelseisval kümnendil.
Erilise tähelepanu all on raportis Hiina, kus elab viiendik maailma elanikkonnast. Sealse toiduainetööstuse kiire areng ja inimeste kasvavad sissetulekud mõjutavad üha enam maailma turgude hinnataset.
Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja RuveŠank ütles, et prognoosist joonistub Eesti piimandussektori jaoks välja ekspordivõimalus Hiinasse. "Prognoos näitab, et 2022. aastaks suureneb Hiinas piimatoodete import 60 protsenti, millest ligi 90 protsenti moodustab piima- ja lõssipulber. See oleks Eesti piimandussektori jaoks väga selge võimalus," rääkis Šank.
Raportis prognoositakse järgmise kümne aasta jooksul etanooli tootmises 67-protsendilist tõusu, kusjuures biokütusteks kulub kogu maailmas toodetud suhkruroost ligi 28 protsenti, taimsetest õlidest 15 protsenti ja jämedast koorimata teraviljast 12 protsenti.
Arenguriikide osakaal kogu maailma lihatoodete tootmise suurenemises on 80 protsenti, millest omakorda 50 protsenti moodustavad linnulihatooted.
Ülemaailmne piimatoodang suureneb aeglasemalt kui seni, sest söödapõhist süsteemi mõjutab sööda kõrge hind ning karjamaapõhist süsteemi konkurents maa- ja veeressursside üle.
Raportis prognoositakse ka vesiviljelustoodangu, näiteks kalakasvatused, 35-protsendilist tõusu.
