Pettusega võitlemise rahvusvahelise organisatsiooni uurimistulemuste kohaselt osutus enamikul juhtudel korporatiivseks petiseks uuritaval perioodil (Report to the Nation on Occupational Fraud and Abuse, 2010, ACFE): 

• meesterahvas
• keskastmejuht või spetsialisti ametikohal olev isik
• 35–45 aasta vanune 
• on töötanud ettevõttes 1–5 aastat
• kõrgharidusega.

Uuringu käigus uuriti 1843 korporatiivse pettuse juhtumit enam kui 100 riigis ajavahemikus 2008. aasta jaanuarist 2009. aasta detsembrini. Enamikul juhtudel töötasid petised raamatupidamises (22%), müügiosakonnas (14%), täitevvõimu ja kõrgastme juhtimisstruktuurides (14%), klienditeeninduses (7%) ja kokkuostu alal (6%). Arvestades ettevõtete väiksust maailma mastaabiga võrreldes ei ole Eestis tõsiselt arendatud sisekontrollisüsteemi ega petistega võitlemise strateegiat. Suhtumine põhineb paljuski ettevõtete juhtkonna usaldusel töötajate ja omanike vastu. Säärane usaldus võib kummatigi osutuda hukatuslikuks äritegevusele, eriti praeguses niigi raskes majanduslikus olukorras.

Kuidas tabada petist?

Paljude ettevõtjate arvates on välisaudit piisav instrument mahhinatsioonide avastamiseks ja nad loodavad liigselt selle tulemuste peale. Kahtlemata on iga audiitori kohus hinnata pettuse ohtu ning teha rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele  vastavaid protseduure selle väljaselgitamiseks, kuid vastutus sisekontrolli ja mahhinatsioonide tagajärgede eest lasub ainult ettevõtte juhtkonnal. Välisaudit on ainult valikuline kontroll, mis on audiitorile vajalik saamaks “piisavat veendumust, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda suuri moonutusi” ning ei saa olla ettevõttesisese petturluse puudumise või avastamise tagajaks.

Töötajate pettuste ja varguste avastamise meetodid uurimistulemuste põhjal:

Allikas: Report to the Nation on Occupational Fraud and Abuse, 2010, ACFE
        
Vihjete ja ettekandmiste all on mõeldud siseinformatsiooni, mis on saadud ettevõtte töötajatelt, samuti välisallikatelt – klientidelt ja tarnijatelt.
Kohalikul tasandil võib autori arvates olla suhtumine sellistesse “ettekandmistesse” negatiivne madala organisatsioonikultuuri tõttu. Kui ettevõttel puudub ühine eesmärk ning töötajatel ei ole motivatsiooni ega huvi töö vastu, tekib järsk jagunemine: “meie” (lihttöölised ja juhid ) ja “nemad” (kõrgem juhtkond ja omanikud). Sellisel juhul toimib põhimõte “käsi peseb kätt” ja ühisest võitlusest oma ettevõtte petiste vastu ei saa juttugi olla.

Kuidas võidelda petistega?

Korporatiivse pettuse efektiivseks ärahoidmiseks ja sellega võitlemiseks on vaja meetmete kompleksi.

• Efektiivsed sisekontrollid aitavad vähendada nii pettuse kui ka tahtmatu vea ohtu.
• Peale igapäevaste sisekontrollide on vaja välja töötada otseselt pettuste paljastamisele suunatud strateegia ja kontroll, sealhulgas süsteem, mille põhjal töötajad teavitavad anonüümselt varastamise ja pettuse juhtumeist.
• Ettevõtte personal peab olema huvitatud pettuse avastamisest samuti nagu juhtkondki (materiaalne ja immateriaalne motivatsioon).
• Ootamatud välis- ja sisekontrollid võivad samuti olla efektiivsed, sest isegi selle järgi, kuidas töötaja reageerib kontrollimisele, võib juba tõenäoliselt identifitseerida pettuse võimalikkuse. Pealegi distsiplineerivad sellised toimingud töötajaid ning võivad positiivselt mõjutada potentsiaalseid petiseid.

Kui ettevõtte juhtkond või omanikud kahtlustavad töötajaid pettuses, kuid kogemuste puudumise tõttu ei tea, kuidas petist paljastada või kuidas koostada plaan selliste tegude vältimiseks tulevikus, tasub pöörduda välisekspertide poole. Sageli aitab kogenud kõrvalpilk efektiivselt ja kiiresti lahendada probleemi, säästes ühtlasi ressursse ja mõjutades soodsalt äritegevuse arengut pikaajalises perspektiivis.

Darja Roos,
vandeaudiitor
Donoway Assurance
Member Crowe Horwath International