Oviir märkis, et riigieelarve tulud on kasvanud 29%, kuid
fikseeritud kulud on kerkinud lausa 62% ning sel aastal
moodustavad seadustega kinnistatud kulud ligikaudu 75%
kogukuludest. "Sääraselt kasvavaid kulusid ei saa lõputult rahastada
ning kust võtab riik raha fikseeritud kulude tasumiseks tulevikus,"
sõnas Oviir.
Samuti tõi Oviir oma ettekandes välja, et sotsiaalmaksust ei piisa enam
ammu sotsiaalkulude katmiseks ning sell aastal tuleb riigil pensionide
maksmiseks leida juurde 279 miljonit eurot ja aastal 2015 juba ligi pool
miljardit eurot.
Teine võimalik riigieelarve lisakoormus on Oviiri hinnangul riigi
äriühingute rahaküsimine. "Eesti Energia on küsinud riigilt aastateks
2012–2015 kokku 1,15 miljardit eurot, millest 150 miljoniga on teie käes
olevas eelnõus arvestatud," lausus Oviir riigikogu ees. "Riigieelarve
seletuskiri ei räägi aga sellest 150 miljonist eurost rohkemat, kui et
seda kasutatakse äriühingute aktsiakapitali suurendamiseks."
Oviir peatus oma ettekandes ka Euroopa päästefondidel. Riigikontroköri
sõnul on praeguse seisuga Eesti lubanud maksta Euroopa päästefondidesse
umbes 150 miljonit eurot ning lisaks on riik nõustunud käendama võlgnike
laene ligi kahe miljardi euro ulatuses. "Peame aga teadvustama, et
halvimal juhul tuleb riigil leida summa, mis on kolmandik Eesti
aastaeelarvest," lausus Oviir.
Ta lisas, et praegu on praegu puudulik ka Euroopa päästefondide
auditeerimisega seonduv tegevus. "Me usaldame ühele rahvusvahelisele
äriühingule märkimisväärse osa Eesti riigi raha, kuid võimalust Euroopa
Stabiilsusmehhanismi (ESM) sõltumatult ja avalikult auditeerida hetkel
ette nähtud ei ole," sõnas ta.
BNS
