- Vannu pigem harvemini, kui sagedasti. Inimesed, kes vannuvad igapäevaselt ja kellele on mõni vandesõna muutunud sidesõnaks, ei suuda vandudes mõju avaldada. Et vanduda mõjusalt, peab see olema pigem erakordne sündmus, kui igapäevane kõnepruuk. Viimase puhul võib vandumine olla lihtsalt isikupära, mis võib tekitada paljudes vastumeelsust.
- Vannu ainult olukordades, kus on tegemist silmakirjalikkuse, arrogantsuse, pahatahtlikkuse ja ebaaususega. See tähendab, et üldiselt sa ei vannu ja suudad ennast ja oma emotsioone ka kontrollida. Ent eespool kirjeldatud olukordasid sa ei tolereeri ning vandumine on sellest ka selge sõnum teistele.
- Vannu ainult siis, kui sinu kuulajaskond on sind toetav. Vandumine töötab harva, kui kuulajad pole sinu ja sinu sõnumi suhtes positiivselt meelestatud. Tavaliselt muudab vandumine siis vaenuliku kuulaja veelgi vaenulikumaks – ja ta vannub ka veel!
- Ära ropenda. Kasuta vandudes pigem pehmemaid vandesõnu – pagan, kurat, saast vms – tead isegi :-) Need on piisavalt kanged, et su sõnum kohale jõuaks. Kangust juurde keerates võib aga tähelepanu minna pigem sõna, kui sõnumi peale.
Ja veel üks asi. Vandumist on harjutud pidama “meeste alaks”. Kuna naised ju ei vannu… Noh, tegelikkus on vast midagi muud, aeg oleks ehk seegi topeltstandard kaotada. Soovitan ka naistel aeg-ajalt oma sõnumi tugevdamiseks paar “paganat” või “saasta” käiku lasta.
Vandumine on riskantne tegevus. Ja samas, kui sa tahad usaldusmäära teiste silmis kasvatada, siis peadki aeg-ajalt riske võtma.
coach,
mindsweeper.ee