Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul on programmiga edasiliikumise aluseks kõigi osapoolte ühtne arusaam, et riiklikult toetatud üürielamuid on Eestisse vaja. „Viie kuu jooksul on toimunud koostöös huvigruppide ja ekspertidega väga tihe töö, mille tulemusena on täna siin laual Eesti elamumajanduse poliitika uued suunad,“ ütles Palo. „Et need ka reaalsuseks saaks, peavad need koha leidma ka kevadel sündiva valitsuse koalitsioonileppes.“
Ministeeriumis välja töötatud ettepanekud riiklikult toetatud üürielamute programmi loomiseks on järgmised:
Esiteks tuleb riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös alustada üürielamute rajamist riikliku toetusskeemi abil, kuhu panustaks nii riik kui ka kohalik omavalitsus, seejuures riigi panuse suurus sõltub omavalitsuse olukorrast. Toetusskeem võimaldaks nii rajada uusi üürielamuid kui ka korda teha olemasolevaid kortermaju ning oleks vajaduspõhine. Üürikorterite vajadus peab olema põhjendatud piirkonna ettevõtlusstrateegia ja rahvastikuprognoosiga.
Teiseks tuleb üürielamute ehitamiseks välja töötada riigipoolne pangalaenude garanteerimise süsteem, mille abil saaksid kinnisvaraarendajad ja ehitajad üürielamute ehitamiseks laenu lihtsustatud tingimustel ja pikema tagasimakseperioodi jooksul. Laenude eesmärk on julgustada kinnisvaraarendajaid üürielamuid ehitama.
Kolmas ettepanek on eraettevõtetele üürielamute arendamiseks eraldada või anda soodustingimustel kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse maad ning toetada vajadusel infrastruktuuri arendamist. Seejuures on oluline, et üürielamute planeerimisel võetaks arvesse ka taristu arendamist nõnda, et see oleks energia- ja kulusäästlik.
Riigile jääb eeskätt koordineeriv roll – ülevaade eri piirkondade vajadusest üürikorterite järele ning vahendite suunamine eeskätt sinna, kus vajadus on suurim. Otsuse üheks aluseks on piirkondade ettevõtlus- ja arengustrateegiad. Samuti jätkub töö õigussüsteemi korrastamise ning vajadusel maksupoliitika muudatuste vallas.
Riiklikult toetatud üürielamute programmi eesmärk on võimaldada kohalikel omavalitsustel ja eraettevõtetel riigi toel ehitada või renoveerida üürimaju, kus korterid oleksid kaasaegsed, väga energiasäästlikud ning seetõttu madalate kommunaalkuludega. Nii saaksid neid endale lubada ka väiksema sissetulekuga inimesed, näiteks tööjõuturule sisenevad noored, madalapalgalised spetsialistid, noored pered või eakad.
Eestis on võrreldes Põhjamaadega üürieluasemeid vähe ning riiklikult toetatuid üldse mitte. See on kaasa toonud olukorra, kus suuremates linnades käib kodu rentimine paljudele üle jõu, aga väiksemates kohtades on üürieluasemete puuduse tõttu tööjõuprobleem. Skandinaaviamaades toimib aastakümneid eluasemepoliitika süsteem, toetamaks just maapiirkondi ja suurlinnades elavaid inimesi, kellel ei ole võimalik endale lubada oma kodu soetamist või kallil üüripinnal elamist. Selle tulemusena elab Põhjamaades rendipindadel 50-80% inimestest. Eestis on üüripindade kasutajaid erinevatel andmetel keskmiselt 10–15% kogu elamispindade mahust.
