SEB panga klient avastas ühel päeval poodi minnes, et ei saa enam oma pangakaarti kasutada. Selgus, et tema arvelt on tehtud kaheksa ülekannet koguni nii kaugesse riiki kui Keeniasse, millest mees midagi ei teadnud.
Ajaleht Põhjarannik kirjutab, et enne veel, kui too meesterahvast klient sai samal poepäeval pangaga ühendust võetud, et uurida, miks ta kaart äkki enam aktiivne pole, helistati talle pangast ning öeldi, et tema kontolt on tehtud kaheksa ülekannet ühesuguses summas ja samale kontole, millest kontoomanik aga midagi ei teadnud.
Pank uuris mehelt, kas tegemist on reaalsete tehingutega, ning kui sai kinnituse, et klient sellest midagi ei tea, anti talle selged juhtnöörid, et ülekannete peatamiseks peab ta tegema avalduse ning minema panka, kus tema kaart suletakse ning asendatakse ajutise kaardiga.
Mees tegi avalduse kohe läbi internetipanga ning läks kontorisse, kus küsis kinnitust selle kohta, kas tema avaldus on kohale jõudnud. “Mulle kinnitati, et avaldus ülekannete tühistamiseks on olemas, aga kuna tegemist on välisülekannetega, siis võtab selle annuleerimine aega,” rääkis ta ning arvas, et reedese pangaskäiguga on olukord lahendatud. Esmaspäeva hommikul andis aga konto liikumist teavitav lühisõnum telefoni teel teada, et tema arvelt on tehtud needsamad kaheksa broneeritud ülekannet.
Enda sõnul ei ole ta teinud Keenias ega mujal välismaal mingeid tehinguid, mille tulemusena raha oleks saanud tema arvelt broneerida.
SEB panga kommunikatsioonijuhi Evelin Allase sõnul ei tühista tehingu vaidlustusavalduse esitamine tehinguid, vaid selle alusel saab pank teostada analüüsi ning kui tulemus näitab, et klient ei ole maksetega seotud, saab pank summa kliendile tagasi kanda. “Klient esitas avalduse läbi internetipanga, millele kuvati automaatvastus, et pank võtab temaga hiljemalt 10 päeva jooksul ühendust. Kinnitame, et avaldus jõuab tagasinõude spetsialistile varem ja võetakse siis töösse,” lubas ta.
Allase sõnul tuleb kaardiandmete kopeerimist, mille tulemusena petuülekanded tehti, ette, kuid see ei ole tavapärane. “Pank monitoorib klientide tehinguid, et võimalikult varakult pettus avastada ja kontakteerub kliendiga, et pettustehingute korral ka pangakaart suletud saaks,” selgitas ta.
Selleks, et oma raha võimalike petuskeemide eest paremini kaitsta, peaksid kliendid Allase sõnul üle vaatama enda kaardile kehtestatud päevalimiidi ja hindama oma reaalseid vajadusi. “Kui suurt limiiti ei vajata, siis tuleks neid vähendada. Sellega aitab klient minimeerida võimalikku kaotust,” lisas ta.
