Pangandussektor kasvas Luminori mõjul esimeses kvartalis 36 miljardini
Nimelt viis Luminor aasta alguses lõpule pankade piiriülese ühinemise, misjärel jätkas pank Lätis ja Leedus tegevust filiaalide kaudu. See suuremahuline tehing avaldas omakorda olulist mõju Eesti pangandussektori näitajatele.
Sektori laenuportfell suurenes tehingu tulemusel 45 protsenti ehk 28 miljardi euroni ja hoiuste maht 44 protsenti 26 miljardi euroni, selgus finantsinspektsiooni pangandussektori esimese kvartali ülevaatest.
Luminori tehingu mõju kõrvale jättes oli sektori aastane laenuportfell kasv 6,5 protsenti. Seega võrreldes 2018. aasta neljanda kvartali 5,7-protsendiga toimus 2019. aasta esimeses kvartalis mõõdukas laenukasvu kiirenemine. Portfelli kasvu kiirenemine tulenes peamiselt riigi või kohaliku omavalitsuse ettevõtete laenude suurenemisest.
Ilma Luminoris toimunud ühinemise mõjuta langes mittefinantsettevõtete laenumaht aastaga 2,6 protsenti. Eraisikutele väljastatud laenude maht jäi aasta esimeses kvartalis möödunud aasta neljanda kvartali tasemele, kui elimineerida Luminori ühinemise mõju. Eraisikute laenud kasvasid 6,1 protsenti, sealhulgas eluasemelaenud 6,6 protsenti.
Luminori ühinemise mõju arvestamata oli hoiuste aastakasv esimese kvartali lõpus 5,8 protsenti. Kuivõrd laenud kasvasid hoiustest kiiremini, tõusis kogu sektori laenu-hoiuse suhe 110-ni. Filiaalide kõrge suhtarvu põhjustas Danske pank, kus deposiite asendatakse emapanga ressursiga.
2019. aasta esimese kvartali seisuga tegutses Eesti turul 16 panka, millest kaheksa on välismaiste krediidiasutuste filiaalid. Finantsinspektsioon tegi Danske pangale rahapesu tõkestamise regulatsioonide rikkumise tõttu veebruaris ettekirjutuse, millega kohustas panka kaheksa kuu jooksul oma filiaali tegevus Eestis lõpetama.
Pangandussektor teenis 2019. aasta esimeses kvartalis soolo arvestuses 45 miljonit eurot kasumit, võrreldes eelmise kvartaliga vähenes kasum 65 protsenti. Languse põhjustas ühelt poolt Danske näidatud kahjum seoses eraklientide laenuportfelli müügiga LHV pangale ning teisalt 2018. aasta neljandasse kvartalisse jäänud dividendidest tulenenud suhteliselt suur kasum.
Pankade aastane omakapitali tootlikkus oli esimese kvartali lõpus 9,9 protsenti ning varade tootlikkus 1,29 protsenti. Euroopa Liidu vastavad näitajad olid 2018. aasta lõpus 6,5 ja 0,4 protsenti.
Eestis tegutsevad pangad teenisid 2019. aasta esimeses kvartalis kokku 302 miljonit eurot tulu, kasvades kvartaliga 7 protsendi ehk 19 miljoni euro võrra. Tulude suurenemise põhjustas peamiselt intressitulu kasv 50 miljoni euro ning teenustasutulu kasv 16 miljoni euro võrra.
Aasta lõpus väljavõetud dividendide tõttu langes esimese kvartali dividenditulu 54 miljoni euro võrra. Aastane jooksev kulu-tulu suhtarv moodustas esimeses kvartalis 45,8 protsenti. Euroopa Liidus oli kulu-tulu suhtarv 2018. aasta lõpus 64,6 protsenti.