Swedbanki kolmapäeval avaldatud prognoosi kohaselt ulatub Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv ehk majanduskasv tänavu 3,1%-ni võrreldes möödunud aasta majanduskasvuks hinnatud kolme protsendiga.
Eesti majandust möödunud aasta lõpul mõjutama hakanud välisnõudluse nõrkus jätkub panga hinnangul ka tänavu esimesel poolaastal, mistõttu on pank alandanud oma tänavust majanduskasvu prognoosi.
Tuleval aastal peaks Eesti SKP reaalkasv kiirenema 4,5 protsendile. SKP nominaalväärtus oli panga hinnangul mullu 17 miljardit eurot, tänavuseks prognoosib pank 18,2 miljardit eurot ja tulevaks aastaks 19,7 miljardit eurot, selgub prognoosist.
Läti majanduskasvuks ootab Swedbank tänavu 4,1 protsenti võrreldes mulluse 5,4 protsendiga. Tuleval aastal kiireneb Läti majanduskasv Swedbanki hinnangul viiele protsendile. Leedu majanduskasvuks ootab pank nii tänavu kui ka tuleval aastal neli protsenti võrreldes mulluse 3,3 protsendiga.
Möödunud aastal pidurdas erasektori investeeringuid Eestis prognoosi koostajate hinnangul ebakindlus tuleviku suhtes, kuigi laenu võtmise tingimused olid väga head ja olemasolevaid tootmisvõimsusi rakendati senisest rohkem. Ettevõtted ei soovinud ebakindluse tõttu tootmisvõimsusi kasvatada ning see trend tõenäoliselt jätkub tänavu esimesel poolaastal.
2014. aastale lähenedes peaksid aga ettevõtete investeeringud masinatesse ja tehnikasse suurenema, kuna siis on oodata rohkem eksporditellimusi. Suurem osa investeeringuid teevad panga hinnangul siiski tugeva bilansiga ettevõtted oma jaotamata kasumi arvel, nii et ettevõtetele antavate laenude mahus pole suurenemist oodata. Investeeringud kokku kasvasid möödunud aastal avaliku sektori investeeringute arvel, enim panustasid Euroopa Liidu rahastatud investeeringud infrastruktuuri ja süsinikdioksiidikvoodi müügi tulu investeeringud.
Tarbijahindade kasv ehk inflatsioon aeglustub panga prognoosi järgi tänavu 3,2 protsendile võrreldes mulluseks hinnatud 3,9 protsendiga. 2014. aastal aeglustub panga prognoosi kohaselt inflatsioon veelgi, 2,7 protsendile. Lätis ootab Swedbank tänavu inflatsiooniks 1,9 protsenti ja tuleval aastal 3,5 protsenti ning Leedus vastavalt 3,3 protsenti ja 3,4 protsenti.
Eesti inflatsiooni mõjutavad tänavu panga hinnangul kõige rohkem sisemaised hinnasurved. Elektrituru avanemine kodutarbijatele ja väiksematele ettevõtetele tõstab elektri hinda ja samuti suurenevad tubaka- ja alkoholiaktsiisid. Palgasaajate jaoks korvab neid ostujõudu vähendavaid tegureid töötuskindlustusmakse vähenemine. Inflatsioonisurve tõenäoliselt väheneb 2013. aasta keskpaiga poole, kui üleilmne naftahindade langus peaks tarbijateni jõudma.
Tööpuuduse määr langeb Swedbanki hinnangul tänavu 10 protsendile võrreldes mulluse 10,3 protsendiga. 2014. aastal langeb tööpuuduse määr 9,4 protsendile.
Ettevõtted veidi kärpisid panga hinnangul möödunud aasta lõpul oma värbamisplaane eksporditurgudel valitseva ebakindluse tõttu. Edaspidiseks ootab pank vähest tööhõive kasvu, kuna ebasoodsa demograafilise olukorra tõttu tööjõu pakkumine väheneb. Nõudlus tööjõu järele võib seetõttu suurendada palgasurvet eriti 2014. aastal, kui konjunktuur panga ootuse kohaselt paraneb.
Kuupalkade reaalkasvuks ootab pank tänavu 2,8 protsenti võrreldes mulluse kahe protsendiga. See peaks prognoosi kohaselt kiirenema 3,9 protsendile 2014. aastal.
Jooksevkonto puudujääk tänavu prognoosi järgi süveneb 3,9 protsendile SKP-st võrreldes mulluse 2,1 protsendiga. Samas ootab pank jooksevkonto puudujäägi vähenemist 2014. aastal 3,2 protsendile. 2011. aastal oli jooksevkonto ülejäägis 2,1 protsendiga SKP-st.
Kaupade ja teenuste impordi nominaalkasvuks ootab Swedbank tänavu 6,7 protsenti ning tuleval aastal 8,4 protsenti võrreldes mulluse 12,8 protsendiga. Kaupade ja teenuste eksport kasvab samas võrdluses panga hinnangul tänavu 7,2 protsenti võrreldes mulluse 8,3 protsendiga. Ekspordi nominaalkasv peaks prognoosi järgi kiirenema 9,6 protsendile 2014. aastal.
Otseseid välisinvesteeringuid peaks Eestisse tänavu aastal panga hinnangul tulema 4,1 protsendi mahus SKP-st võrreldes mulluse 4,3 protsendiga. Välisinvesteeringute suhteline maht väheneb 2014. aastal prognoosi järgi 3,8 protsendile SKP-st.
Eesti koguvälisvõlg, mis hõlmab nii erasektori kui ka avaliku sektori kohustusi, kahaneb Swedbanki hinnangul tänavu 92,7 protsendile SKP-st võrreldes mulluse 95,1 protsendiga. Tuleval aastal kahaneb see prognoosi järgi 89 protsendile SKP-st.
Valitsussektori võlakoormus kasvab tänavu Swedbanki prognoosi järgi 12 protsendile SKP-st võrreldes möödunud aasta 10,1 protsendiga. 2014. aastaks ootab pank Eesti valitsussektori võlakoormuseks 11,6 protsenti SKP-st.
Valitsussektori eelarvepuduujääk kahaneb tänavu panga prognoosil 0,5 protsendile SKP-st võrreldes mulluse 0,7 protsendiga. Tuleval aastal kahaneb puudujääk 0,2 protsendile SKP-st.
