43% inimestest arvab, et nende tulevane pension võiks olla 80% või enam pensionieelsest palgast, teatas keskus.
Keskuse juhi Piret Suitsu sõnul moodustavad praegu kehtivas süsteemis
esimene ja teine sammas arvestuslikult 45–50% pensionieelsest
palgast.
"Arvestades, kui vähesed eestimaalased täna pensioni tarbeks raha
kõrvale panevad, on mõneti arusaamatu, kust pensionieas nii suuri
sissetulekuid oodatakse," märkis Suitsu. "Ideaalis tuleks proovida
kõrvale panna 5–10% tuludest, paraku piirab paljusid lisaks
hinnatõusule ka laenukoormus ning buumi ajal võetud laenumakse kõrvalt
säästa on väga keeruline."
Uuringu kohaselt peavad inimesed kõige tähtsamaks raha kõrvalepanekut
mustadeks päevadeks, mis näitab ebakindlust lähituleviku osas. Võrreldes
pensioniks säästmisega peetakse olulisemaks ka sääste suuremate ostude
jaoks, lapse hariduskuludeks, remondiks või kinnisvara ostmiseks.
Pensioniks säästmine on olulisuselt nimekirjas kuuendal kohal, selgub
uuringust.
Uuringu andmetel lepiks 22% pensioniga, mis moodustab 60–70% pensionieelsest palgast ja 17% oleksid rahul
pensioniga, mis moodustaks poole teenitud sissetulekust.
Rahandusministeeriumi ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni
(OECD) korraldatud finantskirjaoskuse uuring näitas, et vanadusplaanide
rahastamisel loodab 67% Eesti inimestest riiklikule pensionile,
47% kogumispensionile ehk teisele sambale. Uuringu andmetel
loodab 31% inimestest vanadusplaanide rahastamisel laste
toetusele ning 28% töötamisele pensionieas.
Lisaks loodab 23% inimestest abikaasa toetusele ja 14%
ise raha kogumisele kolmandasse sambasse. Kulusid plaanib kokku tõmmata
ning vara ja kinnisvara müüa 16% inimestest, kaheksa protsenti
loodab lisaraha saada enda ettevõttest, selgub uuringust.
Eesti keskmine keskmine pension on 304 eurot ning moodustab 35%
keskmisest palgast. Keskmine palk oli teise kvaratali seisuga 857
eurot.
BNS
