Kuue kuu Euribor hüppas reedel 0,09 protsendipunkti võrra, kerkides 1,475 protsendile. Viimati liikus Euribor võrreldavatel tasemetel 2009. aasta juulis.
Intresside tõusu täpset tempot on Veskimägi sõnul raske ennustada. "Euroopa Keskpank on ametlikult seisukoha välja ütelnud, et alustavad intresside tõusu tsüklit," ütles ta.
"Baasintressimäär on ühe protsendi peal. Kui seda tõstma hakatakse, vaevalt on samm väga järsk," lausus Veskimägi. Aprillis tõstab EKP tema hinnangul baasintressimääru tõenäoliselt 0,25 protsendipunkti võrra.
"Ma ei usu, et kuue kuu Euribori ja baasintressi vahe suureks käriseb," ütles Veskimägi. Tema sõnul paneb tõusule piiri ette EKP intressiotsuste ühekuuline intervall. "Ma ei usu, et see lähima kuu-paari jooksul kahe protsendini tõuseb," sõnas ta.
Baasintressi tõusu tempo kujuneb vastavalt sellele, milline on tegelik Euroopa Keskpanga tegevus, see omakorda kujuneb konkreetsete inflatsioonitegurite põhjal. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada hinnastabiilsust ja keskpank lähtub oma intressiotsustes nimelt sellest, selgitas Veskimägi.
Inflatsiooniteguritest nimetas Trichet nafta hinda. See sõltub Veskimägi sõnul omakorda Lähis-Ida sündmustest. "Kui Lähis-Idas toimub rahunemine ja geopoliitiline stabiliseerumine, võib nafta hind langeda ja sellega koos Euroopa Keskpanga inflatsiooniootus," rääkis ta.
"Pikemas perspektiivis oleme teel ajaloolise keskpunkti juurde tagasi, ajalooline keskpunkt on neli protsenti," ütles Veskimägi.
Tema sõnul kujuneb kuue kuu Euribor vastavalt pankadevahelisel turul toimuvale. "See ei peegelda niivõrd Euroopa Keskpanga tegevust, kuivõrd ootusi tuleviku suhtes, mida Euroopa Keskpak hakkab tegema."