Euro intressimäärade edaspidist arengut võib mõjutada vastuolu intressimääru tõusule suunavate turujõudude ja madalatest intressimääradest huvitatud Euroopa majanduspoliitika ohjajate vahel, ütles SEB Panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
"Intressimäärade osas võib tasapisi olla käivitumas poksimatš majanduspoliitika ohjajate ja turujõudude vahel. Minu isiklik arvamus on, et selle matši käigus tehakse kõik selleks, et reaalintressid püsiksid negatiivsena," ütles Koppel BNS-ile. Negatiivse reaalintressi puhul on inflatsiooni ta arvestades sellist intressi pakkuva toote tootlus negatiivne.
Euroopa Keskpanga nõukogu jättis neljapäeval oma baasintressid muutmata, jättes kõige rohkem jälgitud refinantseerimise pakkumisintressi alammäära 0,75 protsendile. "Intressimääru ei alandatud, kuid tõstma neid samuti vaevalt niipea hakatakse – euroala nõrgemad lülid ei kannataks välja kõrgemaid intresse," selgitas Koppel.
Võlakriisi kontekstis on Euroopa ja eriti euroala, kuid ka arenenud maailm tervikuna Koppeli sõnul huvitatud negatiivsetest reaalintressidest. "See kehtib ilmselt pikema perioodi kohta," ütles Koppel.
"Ka tõukaks kõrgemad kesksed intressimäärad euro tugevnemisele, mis ei ole euroala eksportööride jaoks teps mitte positiivne. Eriti veel maailmas, kus näib olevat konkureeriva devalveerimise ajajärk, kus kõik osapooled üritavad oma konkurentsipositsiooni läbi oma valuuta nõrgendamise parandada," ütles Koppel.
Koppeli sõnul on olemas "teatud surve" turujõududest mõjutatavate intressimäärade kerkimiseks. "Peavoolu hakkab jõudma idee sellest, et keskpankade bilansside jätkuv kasv võib mingil hetkel tulevikus osutuda inflatsiooniliseks ning seega eksisteerib teatud surve intressimäärade tõusuks," selgitas Koppel.
Ent lõplikku laenukulu ettevõtjale ja eraisikule mõjutavad lisaks suunavatele kesksetele intressimääradele oluliselt ka laenude kättesaadavus ehk see, kui karmid on laenamisstandardid, ning lõplikku intressimäära mõjutav panga marginaal, märkis Koppel.
Pangamarginaalide kohta on Koppeli sõnul "raske ennustada, et see alaneda saaks". "Seda nii karmistunud kulukate regulatsioonide tõttu kui ka sellepärast, et kinnisvarabuumi käigus leidis aset riskide alahindamine," ütles Koppel. "Nüüd hinnatakse riske ilmselt igaks juhuks suuremateks, kui need tegelikult olla võivad. Ajalooliselt on alati nii olnud, et riskide alahindamise perioodile järgneb riskide ülehindamise periood ja vastupidi."
Kuue kuu Euribor langes reedel 0,006 protsendipunkti 0,372 protsendini. Tõenäoliselt jääb kuue kuu Euribor tänavu aasta lõpuks alla ühe protsendi, ütles Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla BNS-ile möödunud nädalal.
SEB Panga majandusanalüütiku Ruta Arumäe hinnangul hoiab Euroopa Keskpank oma baasintressimääru järgmise paari aasta jooksul muutumatuna.
