BNS-ile teadaolevalt trahviti möödunud aastal Poola raskeveokeid 34 korral, millest tänavu märtsiks ei olnud tasutud ühtegi, Läti veokitele tehtud 122 trahvist oli makstud neljandik, ka pooled Leedu veokitele määratud trahvid olid märtsis veel maksmata. Tegemist oli enamasti sõidu- ja puhkeaja rikkumistega või veokite ülekaaluga.
Probleem trahvide tasumisega on siseministeeriumi hinnangul täiesti olemas ning puudutab ühtviisi sõiduautodele ja veoautodele määratud trahve. "Veoste statistika kajastab pilti üsna adekvaatselt, võib öelda, et umbes pooled Eestis määratud trahvid on õnnestunud sisse nõuda," möönis siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnajuhataja Uku Särekanno usutluses BNS-ile.
Probleemid välisriigi kodanikelt trahviraha sissenõudmisega algavad kohe, kui trahvitud sõiduk on Eestist lahkunud. Euroopa Liidus jõustus trahvide sissenõudmiseks vastav raamotsus 2008. aastal, kuid mehhanismi kasutamine on aeglane, töörohke ning tulemused etteaimamatud. Nimelt peab politsei- ja piirivalveamet koostama taotluse, edastama selle justiitsministeeriumile, mis saadab selle edasi vastavale riigile, kus kohalik prokuratuur peaks seda hakkama menetlema juba kohtu korras. Mingit järelkontrolli selle kohta, kas menetlust on teises riigis alustatud või mis tulemuse kohtuprotsess andis, ei ole. Ka ei laeku trahvid enam selle riigi kassasse, kes trahvi määras, vaid menetlusjärgsele riigile.
"Ütleme, et kolmandik antud trahvidest jäävad alla 70 euro, ehk allapoole Euroopa Liidu raamotsuse piirmäära, ja mõnede trahvide puhul, mille kohta võiks isegi menetluse algatada, oleme otsustanud oodata ära kuni valmib e-politsei infolahendus, mis taolisi menetlusi automatiseeriks," rääkis Särekanno. Isegi kui tegemist on suhteliselt standardse tegevusega nõuab see olulisel määral inimressursse, mida siseministeeriumil pole siiani olnud võimalik eraldada.
E-politsei keskkonna rajamine algab tõenäoliselt tulevast aastast ja käiku lastakse loodetavasti 2016. aastal. "Muidugi me otsime vahepeal teisi moodusi, kuidas rikkumisi ohjeldada, sest kõiki tuleb seadusega kohelda võrdselt," ütles Särekanno. Paralleelselt on väljaarendamisel üleeuroopaline liiklustrahvide ja liiklusrikkumiste info vahetamise süsteem. mis võimaldab teha automaatseid päringuid teiste rikkumiste kohta. "Kahjuks see direktiiv nii-öelda lasti Euroopa Kohtu poolt põhja, sest oli vastu võetud valedel õiguslikel alustel," rääkis ta.
Kõige efektiivsem oleks Särekanno sõnul püüda trahvide vältijaid otse piiril. Näiteks Vene piiril võiks nõuda trahvi sisse kohe, kui auto Eestist lahkub, kuid kahjuks reguleerib seda piiri, kuivõrd tegu on Euroopa Liidu välispiiriga, Schengeni piirikoodeks, mis taolist võimalust praegu ei anna. Veel kergendaks olukorda sügisel käiku antav üleeuroopaline EUCARIS, mis hakkab vahendama liikmesriikide vahel andmeid autode ja juhilubade andmetega. Esimeses etapis oleks sellest abi kiiruseületamiste tõkestamisel.
Peamine probleem kuni suuremate süsteemide käikulaskmiseni on endiselt karistamatuse tunne, mis võib tekkida välismaa autovedajatel. "Eesti autovedajate mure on arusaadav ja siin tuleks maha istuda Eesti autovedajate ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, välja mõelda, kas oleks võimalik reageerida kuidagi veolubade andmist või kasutusele võtta mingid muud meetmed, et seda olukorda lahendada," ütles Särekanno.
