Kuulsime palju poliitloosungeid, aga mida ei tulnud, on reaalsed sammud kriisi leevendamiseks alanud sügistalve hooajaks. Kui Eesti poliitikud ei leia poliitilist tahet aidata oma toidutööstusi, siis toiduainete hinnad jätkavad tõusu ning Eesti toidusektor langeb konkurentsist välja, sest erinevalt meist toetavad juba praegu Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Rootsi riigid oma ettevõtteid sarnaselt eratarbijatega,
nentis Potisepp pressiteates.
Tema sõnul on naiivne arvata, et pakutud tarbimise juhtimine ja tööstuste tootmisseisakud pidurdaksid toidu kallinemist. "Ilma universaalteenuse laiendamiseta tootjatele on tarbimise juhtimine sisutühi meede. Kodutarbijad võivad küll käitumismustri muudatustega hoida elektrit ja gaasi märgatavalt kokku, kuid energiamahukate tööstuste töö peatamine ükskõik mis ajaks toob kaasa uusi riske ja tagasilööke," lisas Potisepp.
Toiduliidu juhi selgitusel suuresti ei saagi tootmisprotsesside eripära tõttu tööstuseid ajutiseks seisatada, aga isegi kui saaks, on tootmise uuesti käivitamine keerukas ja kulukas ettevõtmine. Samuti seavad sellised seisakud ohu alla kohustuste täitmist, konkurentsivõimet ja turuosa säilitamist.
"Mitte ükski nendest faktoritest ei vii toiduhindu alla. Tore, et riik toetab kodutarbijaid, ent küttearvete kompenseerimine ei ole piisav meede tagamaks, et pärast kommunaalide maksmist jõuavad inimesed küttehooajal toitu üldsegi osta. Kui inimeste ostuvõime kiirelt kahaneb, aga riik ei näe põhjust laiendada energia hinnalage tootjatele, toidu hinnakasv jätkub samas kiires tempos ning see nullib kodutarbijate kompensatsioonide efekti lihtsalt ära," nentis Potisepp.
Murelikuks teeb tema sõnul ka see, et argumendina kasutatakse asjaolu, et kahel kolmandikul tootjatel on fikseeritud lepingud ja olukord on stabiilne. Tegelikkus on Potisepa andmetel hoopis selline, et lepingute arvu järgi ongi kaks kolmandikku oma energiahinnad fikseerinud, kuid mahuliselt ehk tarbimise järgi on proportsioonid hoopis teised.
Arvult on suuri energiatarbijaid kõvasti vähem kui väiketootjaid, kuid nende tarbimise maht ei ole võrreldav. Lisaks suuremahulise tarbimise puhul toiduliidu juhi sõnul fikseeritud hinda kas ei pakuta üldse või pakutakse nii pikaks perioodiks, et majanduslikult kestlikku otsust teha ei ole võimalik.
"Kas ei suudeta või ei taheta aru saada, et väikeettevõtete turuosa on nii väike, et hinnakujundamisel ei ole nende roll määrav. Taskukohase hinnataseme tarbijatele määravad keskmised ja suured tootjad," toonitas Potisepp.
