Müller tõi esile, et Eesti suutis kriisiaastal oma kaubaekspordi turuosa suurendada ja oli selle poolest Euroopa riikide võrdluses üks edukamaid. Teenuste eksport sai samal ajal aga kõvasti kannatada. Selles väljendub praeguse kriisi eripära – pandeemia mõju on sektoriti väga erinev. Osades sektorites, sealhulgas toiduainete tootmine, oli müügikäive läinud aasta lõpul juba kriisieelse taseme ületanud või selle lähedal. Joogitootmises seevastu jäi müügitulu aastatagusele alla.
Keskpanga president ütles, et majanduse käekäik sõltub lähiajal eelkõige viiruse levikuks kehtestatud piirangute rangusest ja kestusest. Pandeemia mõju majandusele on aidanud leevendada riiklikud toetused ja euroala keskpankade tegevus, mis on hoidnud laenuraha hinna kriisis soodsana.
Prognoosid näitavad, et väliskeskkond on Eesti ettevõtjate jaoks paranemas. Eelmise aasta majanduslanguse järel oodatakse taas maailmamajanduse kasvu ja ettevõtete kindlustunne on juba paranenud. Piiriülene kaubandus maailmas on jõudnud kriisieelsele tasemele. Eesti Pank prognoosib Eestis majanduskasvu kiirenemist selle aasta teises pooles.
Eesti tööturg kohanes kriisiga kiiresti ja pandeemia uues laines karmistatud piirangud hõivet enam oluliselt ei vähenda. Oluline roll selles on olnud riigi toetustel. Juba aasta alguses suurenes ettevõtjate huvi töötajaid juurde palgata. Enamikus sektorites Eestis on jätkunud ka palgakasv, sealhulgas tegevusaladel, kus töötajaid koondati.
Mülleri sõnul on kriisi ajal eriti märkimisväärne olnud nii ettevõtete kui ka majapidamiste hoiuste kasv. Piirangute leevenedes jõuab arvestatav osa sundsäästuna kogunenud hoiustest tarbimisse ja elavdab majandust. Lisaks saab kodumaine kaubandus täiendava stiimuli sügisel teisest pensionisambast välja võetavast rahast. Eesti Pank prognoosib järgmise aasta tarbimise kasvuks veidi üle 10%.
