Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin märkis, et kindlustusühistule kohalduvad samad reeglid, mis aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. "Kindlustusühistu peab taotlema kindlustustegevuseks loa finantsinspektsioonilt. Samuti peab kindlustusühistu osakapital olema sama suur kui aktsiaseltsist kindlustusandjal," ütles ta pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et kui kindlustusühistu pakub näiteks elu-, vastutus-, krediidi või garantiikindlustust, peab ühistu osakapital olema vähemalt 3 miljonit eurot. Muu kahjukindlustuse pakkumisel peab osakapital olema vähemalt 2 miljonit eurot.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Taavi Rõivase sõnul on Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus ei ole ühistulise kindlustusandja ärivorm lubatud. "Euroopa kindlustusühistute turumaht moodustab 2016. aasta seisuga ligi kolmandiku Euroopa kindlustusturust asudes põhiliselt Põhjamaades ja Lääne-Euroopa riikides ning paljud neist tegutsevad ka piiriüleselt. Tegu on kasvava trendiga," rääkis ta.

Kindlustusühistute eripäraks on see, et ühistute tegevus põhineb liikmelisusel ning nad peavad oma tegevuses lähtuma tulundusühistu regulatsioonist. Tulundusühistu on ühistu, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Võrreldes tavalise tulundusühistuga on kindlustusühistule ette nähtud mõned erisused.

Näiteks saab kindlustusühistu asutada vaid tähtajatult, sest kindlustusandja tegutsemise luba on tähtajatu. Samuti on eelnõus ette nähtud erand seoses ühistust lahkumisel saadava hüvitise maksmisega. Kui ühistul pole piisavalt vahendeid hüvitise maksmiseks, siis võib põhikirjaga ette näha, et hüvitist ei maksta või pikendatakse väljamakse tegemise tähtaega. Ka kasumi väljamakseid ei tohi teha, kui ühistu omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Eelnõu kohaselt ei piirata ühistu liikmelisusega seonduvat. Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Ühistud saavad ise otsustada, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi, välja arvatud kohustusliku vastutuskindlustuse pakkumise korral. Siis ei tohi kindlustusühistu ette näha tingimusi, mis piiravad kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusühistuga kindlustusleping.

Rahanduskomisjon otsustas konsensuslikult saata kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile 23. jaanuaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja viia kolmas lugemine läbi 30. jaanuaril.