Laenu andes ei pruugi selle andja täna teada kui palju inimene juba erinevaid rahalisi kohustusi võtnud on – see on kahjuks põhjustanud lõhkilaenamist. Loodav andmevahetusplatvorm on samm edasi laenuandjate ühiseks infovahetuseks, et seda ennetada,
selgitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Rahandusministeeriumi tellimusel valmis sel aastal mahukas uurimus Eesti krediidituru arengutest viimase kuue aasta jooksul (loe siin: https://fin.ee/media/5806/download). Seal tõid eksperdid samuti ühe abinõuna võlgade ennetamiseks välja positiivse krediidiregistri loomise vajalikkuse.
Täna saavad laenuandjad enne laenuotsuse tegemist küll infot juba võlgadesse jäänud maksete kohta, kuid puudulik võib olla just koondinfo kõigi võetud kohustuste kohta, mis hõlmab nii krediiti, laene, järelmakse ja muud sellist. Krediidipakkujatel pole ka kohustust sellekohast infot omavahel vahetada. Samas on krediidiandjatel seadusest tulenev kohustus anda laene vastutustundlikult, mida puudulik info takistab.
Eestis on kokku ca 100 erinevat krediidiandjat, kes väljastavad eraisikutele laene. Pank või muu krediidiandja ei pruugi laenuotsuse tegemisel teada kui palju finantskohustusi inimesel kokku on. Pangakonto väljavõttest võib küll näha olemasolevate laenude makseid, kuid sageli on inimestel mitu pangakontot ja see info ei ole laenuandjatele teada.
Positiivne krediidiregister toetaks ka võlanõustajate tööd, kes sageli alustavad oma tööd just võlgniku olukorra selgitamisega. Registri toel saaks selle etapi edaspidi lahendada oluliselt kiiremini ja keskenduda võlgade likvideerimisele.
Enamikus EL riikides on positiivne krediidiregister olemas – osas on erasektori peetavad registrid, osas riiklikud registrid. Näiteks Leedus peab registrit osaliselt ka keskpank, Rootsis seevastu pakub erasektor ise seda teenust. Ka Soome on nüüd positiivset krediidiregistrit loomas, seal tehakse see maksuameti juurde.
Sisuliselt võiks positiivne krediidiregister Eestis olla üles ehitatud nii, et registrit peab erasektor ja sellele annavad andmevahetusplatvormi vahendusel kohustuslikus korras infot kõik pangad ja muud krediidiandjad. Enne laenuotsuse langetamist teeb krediidiandja kohustuslikus korras positiivse krediidiregistri kaudu päringu.
Rahandusministeerium avalikustas krediiditeabe seaduse eelnõu esimese väljatöötamiskavatsuse 2020. aasta septembris, et analüüsida, kas Eestis tuleks reguleerida krediiditeabe vahetamist ja milline oleks sobivaim andmevahetusmudel. Enamik tagasiside andjatest leidis, et selline krediidiinfo andmebaas on vajalik. Siiski leiti, et on vaja täiendavalt veel mitmeid aspekte analüüsida, muu hulgas sellise registri kooskõla isikuandmete kaitse regulatsiooniga.
