"Me oleme sellega tegelenud siin tegelikult päris pikalt juba, mitu aastat. Esialgne plaan, mis meil oli, seda justiitsministeerium ei kooskõlastanud. Nüüd me ootame justiitsministeeriumi poolt uut seisukohta, kas see, kuidas me positiivset krediidiregistrit välja pakume on neile vastuvõetav või mitte," rääkis Auväärt.
Muu hulgas on küsimus registri haldamise viisis – kas see luua riigi juurde või oleks registripidajaks turuosaline. Esimene variant võib riigile kalliks minna, teine tõstatab andmekaitse küsimusi. Küsimuse all on ka koos registriga laenamise piirmäära kehtestamine, mis paneks paika, kui palju inimene võib maksimaalselt laenu saada.
Auväärti sõnul läheb kindlasti veel aasta, ehk isegi rohkem, enne kui register tööle saab.
Samuti istungil osalenud kohtutäitur Risto Sepp ütles, et positiivse krediidiregistriga peaks liitma täitemenetluse võlgnike registri. "Kui meil on koht, kus antakse võlgnikule või, ütleme, kliendile laenu, kontrollitakse tema kõiki võimalikke väikelaenusid, suuremaid laenusid, hüpoteegiga, teenusejärelmaksusid, aga ei vaadata, mis tal on täitemenetluse pagasis, siis me oleme jällegi selles samas riskis," selgitas Sepp.
Lisaks krediidiregistrile on töös finantsombudsmani institutsiooni loomine, ent sellekohane eelnõu lükati riigikogus tagasi ning praegu on teema Auväärti sõnul jõudnud patiseisu. "Eelkõige on vastuseis selles, et meie plaan on näha, et see finantsombudsman oma tegevuses oleks üksjagu jõuline, et ta saaks teha siduvaid otsuseid. Siis see oleks ka efektiivne. Riigikogu ei kiitnud seda heaks, arvab, et pigem see peaks olema lepituslaadne organ," selgitas ta.
