"Nii kiiret palga ostujõu kasvu sai viimati nautida aastatel 2006–2007. Sellist ostujõu kasvu võib siiski pidada erakordseks ning erinevate tegurite kokku langemisest tulenevaks, mistõttu järgmisel aastal palga ostujõu kasv aeglustub kiireneva inflatsiooni tõttu ning nii suurt positiivset panust pole oodata ka tööjõumaksude langusest." ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Erki Lõhmuste pressiteates.
Statistikaameti andmetel kiirenes käesoleva aasta kolmandas kvartalis brutopalga kasv 6,9%-ni ning keskmine palk oli 1045 eurot. Samal perioodil aeglustus majanduskasv 0,5%.
Lõhmuste sõnul on majanduses toimumas ümberkorraldused, sest ettevõtjad vajavad üha enam töökäsi olemasolevate tootmismahtude säilitamiseks ning on samal ajal nõus osa oma kasumist loovutama töötajatele kõrgema palga maksmiseks.
Pikemas perspektiivis võib see negatiivselt mõjutada Eesti konkurentsivõimet välisturgudel, märkis Lõhmuste. „Samas on senise kiire palgakulude kasvu tulemusena tõusnud tööjõukulude suhe loodud lisandväärtusesse umbes 54–55%-ni, mis on Euroopa Liidu keskmine tase," lisas ta.
Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 1045 eurot, kasv oli mullu sama perioodiga võrreldes 6,9%, ent teise kvartaliga võrreldes kahanes näitaja 3,4%.
Palk tõusis kolmandas kvartalis pea kõigil tegevusaladel peale haldus- ja abitegevuste valdkonna, kus oli 0,3-protsendine langus.
Maksu- ja tolliameti andmetel oli kolmanda kvartali mediaanväljamakse 733 eurot kuus; aasta varem oli näitaja 677 eurot ehk 8,3% rohkem kui aasta varem.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. Tänavu kolmandas kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa üle 1,5 miljardi euro, mida maksti välja 566 999 inimesele, teatas maksu- ja tolliamet.
