Ministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos märkis pressiteates, et üheksa kuuga on kogutud 72 protsenti riigieelarves planeeritud maksutuludest, mis vastab eelmise aasta sama perioodi tasemele ning on kooskõlas planeerituga.
„Tööjõumaksude tasumist toetab palkade kasv ning töökohtade arv ei ole märkimisväärselt vähenenud. Kolme kvartaliga on palgad kasvanud 7,2 protsenti ja töökohtade arv vähenenud 0,9 protsenti. Sotsiaalmaksu tasumine kasvas sellest tulenevalt üheksa kuuga 6,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kolme kvartali palgafondi kasvu veab tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusala 15,2 protsendiga, aeglaseima kasvuga on ehitus 1,8 protsendiga,“ tõi Klaos välja.
Riigieelarvelise füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab tema sõnul jätkuv inimeste tulude maksuvaba tulu piirkonnast välja kasvamine – tööealiste maksuvaba tulu saajate arv on vähenenud ligi kümnendiku võrra. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas üheksa kuuga 10,6 protsenti. Sotsiaalmaksust oluliselt kiirema kasvu põhjuseks on pensionilt arvestatud tulumaksu jaotuse muutus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel alates veebruarist.
Aktsiiside tasumine on kolmandas kvartalis stabiliseerunud
Juriidilise isiku tulumaksu laekumist suurendas üheksa kuu kestel krediidiasutuste tulumaks jaotatud kasumilt, mis ulatus üle 116 miljoni euro. Krediidiasutuste avansilise tulumaksu laekumine on samas kasvanud 18 miljoni euro võrra.
Ülejäänud erasektori ettevõtete tulumaks kasvas kolme kvartaliga 54 miljoni euro võrra. Arvestades tuleva aasta maksumäära tõusu, võib aasta lõpus oodata kasvu jätkumist võrreldes eelmise aastaga. Riigiettevõtetelt on üheksa kuuga laekunud umbes sama palju tulumaksu jaotatud kasumilt kui eelmisel aastal. Laekumas on veel tulumaks Eesti Energialt ligikaudu 15 miljoni euro ulatuses.
„Aktsiiside tasumine on kolmandas kvartalis stabiliseerunud ning üheksa kuu kokkuvõttes ületab tulu kokku aastatagust sama perioodi summat. Alkoholi- ja tubakatoodete puhul on märgata aeglast, kuid pidevat tarbimise langust, mida tasakaalustab käesoleval aastal mõõdukas aktsiisimäära tõus. Tarbimise vähenemist mõjutavad reaalse ostujõu langus ning madal tarbijate kindlustunne,“ kirjeldas riigi rahanduse talituse juhataja.
Alkoholiaktsiisi tasumine jääb küll aastases võrdluses eelmisele aastale alla (üheksa kuuga 11,4 protsenti), kuid peamiselt eelmise aasta lõpus toimunud aktsiisitõusueelse ettevarumise tõttu. Septembris tasuti alkoholiaktsiisi kokku 4 protsenti rohkem kui aasta varem. Tubakaaktsiisi tasumist ei ole ettevarumine oluliselt mõjutanud ning üheksa kuu kokkuvõttes on aastane tasumine kasvanud protsendi võrra.
„Viimastel kuudel on mootorikütuste hinnad küll langenud, kuid see ei ole kaasa toonud olulist tarbimise kasvu ning kütuste deklareerimine ja müük on püsinud üldiselt stabiilsena. Diislikütuse deklareerimine on üheksa kuuga kasvanud ligikaudu 4 protsenti, samas kui bensiini deklareerimine on tõusnud vaid 1,5 protsenti. Vaatamata diisliaktsiisi tõusule on diislikütuse jaehind selle aasta jooksul olnud Eestis madalam kui Lätis,“ osutas Klaos.
Palgakasv on mõjunud maksutulule positiivselt
Käibemaksu tasumise kasvu hoiab aasta alguses toimunud standardmäära tõus, kuid Klaos tõdes, et tarbija kindlustunne on endiselt nõrk. „Selle aasta käibemaksu tasumise kasv, üheksa kuuga 10,3 protsenti, on tingitud peamiselt standardmäära tõusust. Positiivset efekti maksutulule on andnud ka palgakasv, mis on tänavu olnud hinnatõusust pea kaks korda kiirem ja soosinud tarbija ostujõu taastumist. Siiski oli kolmanda kvartali lõpus tarbija kindlustunde indikaator endiselt madalal tasemel, mis hoiab tarbimisaktiivsust ja nõudlust kaubanduses tagasi,“ nentis ta.
Positiivse märgina saab Klaose sõnul välja tuua, et ettevõtete kogukäibed on kolmandas kvartalis mullusega võrreldes pöördunud väiksesse tõusu, ent kuises võrdluses ei ole käivete muutused veel stabiilse tõusutrendiga.
„Ehkki Eesti-siseselt on jaekaubanduse käive mullusega võrreldes väikeses languses, on näiteks Euroopa Liidu suunaline e-kaubandus, sealhulgas sellelt tasutud käibemaks, kasvanud kolmandiku ehk 31 miljonit euro võrra. E-kaubanduse kasvutempo oli kiire ka mullu, kuid tänavu on märgata e-kaubanduse osakaalu tõusu käibemaksu tulu suhtes. Sellele on kaasa aidanud Euroopa Liidu ülene makseteenuse osutaja poolne info esitamise kohustus, mis on parandanud käibemaksu tasumist,“ selgitas riigi rahanduse talituse juhataja.
