“Eestis vedeleb praegu umbes 3000 korda rohkem taaskasutamata rehve kui siin hoovil,“ teatas Eesti Rehviliidu tegevjuht Kaur Kuurme BNS-ile. "Keskkonnainspektsioon, mis peaks tagama, et kõik maaletoojad võrdselt seadust täidaksid, ei saa oma ülesandega hakkama. Tõenäoliselt on see tingitud nende alarahastamisest," lisas ta.
Kuurme sõnul on on kasutatud rehvide taaskasutussüsteem jõudnud krahhi äärele, sest Eestisse tuuakse piiramatul hulgal rehve, mille eest paljud rehvifirmad taaskasutustasu ei maksa.
Rehviliidul pole piisavalt jõudlust
"Hetkel on seaduses kirjas selline klausel, et aus tootja, kes on taaskasutustasu maksnud, peab piiramatult kõik rehvid, mis tuua tahetakse, vastu võtma. Meil pole selleks lihtsalt jõudlust," rääkis ta.
Rehvliit pakkus Kuurme sõnul keskkonnaministeeriumile ka oma ettepanekud probleemi lahendamiseks, kuid ministeerium lükkas need tagasi. "Selles kehtestataks sarnaselt pakendiaktsiisile ka rehviettevõtjatele, kes otsustavad kogumisvõrku mitte luua, eraldi keskkonnatasu," rääkis ta. "Ja riigil tekib siis rehvireostuse likvideerimiseks eraldi raha," lisas ta.
"Me taotleme võrdset kohtlemist, et iga rehve maale toov rehviettevõte ja ka rahvusvahelised internetikaubamajad maksaksid taaskasutustasu, mille eest oleks kasutatud rehvid võimalik hiljem ümber töödelda. Lõppema peab olukord, kus osad rehvifirmad võivad segamatult maksupettuse kaudu konkurentsieelise saada ning seeläbi tarbijaid petta ja keskkonda reostada," ütles Kuurme.
Ministeerium: tuleb tõsta teenustasu
"Parim lahendus probleemile on see, et kõik osapooled täidavad jäätmeseadusest tulenevaid kohustusi ning on tagatud piisav järelevalve. Rehvitootjad peavad vastutama selle eest, et vanarehvid saavad käideldud, mitte ei kuhjata neid hunnikusse, nagu see praegu toimub," ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek pressiteate vahendusel.
Samuti peavad rehvide tootjaid esindavad rehviorganisatsioonid hakkama Eeki sõnul koguma teenustasusid, mis tegelikud käitluskulud ka katab. "Täna on Eestis rehvide käitlemisel kogutav summa 4-75 eurot tonni eest. Võrdluseks – Soomes on teenustasu 200-230 eurot tonni kohta. Seega on erinevus 3-4-kordne, samas on rehvitootjate ülesanded enam-vähem samad," ütles ta.
Keskkonnainspektsioon tegeleb Eeki sõnul rehviprobleemiga jõuliselt. "Hetkel tegeldakse nelja suurema rehvi kaugmüüjaga. Nende seas ka nt Reifendirect.de, kes liitub tootjavastutusorganisatsiooniga lähiajal," ütles ta.
Praegu käib keskkonnainspektsioonis menetlus MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus osas, kui nad keeldusid eelmise aasta lõpus tagasi võtmast vanarehve. "Rehvide vastuvõtmisest keeldumisega ei täida tootjate ühendus oma rehvide tagasivõtmise kohustust, mis on jäätmeseaduse rikkumine," lisas Eek.
Taaskasutuse eest vastutavad Eestis tootjavastutusorganisatsioonid, mida praegu on kaks: MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus.
Probleemi lahendaks tehas
Eestis tekib aastas ligi 10 000 tonni vanarehve. 2014. aasta seisuga on vaheladustatud vanarehve üle Eesti ligikaudu 30 000 tonni. Taaskasutuse tasu ei kata ministeeriumi hinnangul reaalseid käitluse kulusid. Teenusepakkujad ei suuda rehve käidelda. Tulemus on see, et rehvid kogunevad teatud tootjavastutusorganisatsioonide teenuse pakkujate kogumisplatsidel ja reaalne taaskasutamine on väheldane.
Varasematel aastastel purustati rehvid rehvipurustis ja saadud haket sai kasutada näiteks prügilate sulgemisprojektides. Tänaseks on rehviliidule kuulunud ja riigi toetusega soetatud rehvipurusti amortiseeritud, samas on ka prügilate sulgemistööd lõppenud. Rehviorganisatsioonidele pidi Eeki sõnul olema selge, et alates 2013. aastast rehvihaket prügilate sulgemisega seotud projektides taaskasutada ei saa, seega pidid nad leidma alternatiive.
"Üks võimalik lahendus oleks, et tootjad rajavad suure tehase, mis toodaks rehvidest eri fraktsioonides kummipuru ja sellest erinevaid uusi tooteid. See eeldab tööd arendajatega ja rehviorganisatsioonidel selgeid garantiisid koguste ja hinna osas. Teiste võimalustena tulevad kõne alla ka teatud koguste põletamine jäätmepõletustehastes või nende käitlemine pürolüüsi teel," rääkis Eek.
