Riigi infosüsteemide üleviimine peab lõppema esmaspäeva õhtuks ja lõplik
selgus süsteemide üleviimise edukuse osas saabub pärast 5. jaanuari,
kui on edastatud viimased andmed pensionide maksmiseks, selgitas Varrak.
Kokku on riigil eurole üleminekuks ümber lülitada 136 IT-süsteemi.
Ka Eesti Panga asepresident Rein Minka ning kommertspanku ühendava Eesti
Pangaliidu ja SEB Panga juht Riho Unt kinnitasid, et kõik senised
tegevused eurole üleminekuks on kulgenud tõrgeteta. Kommertspangad said
kohati üleminekuprotseduuridega plaanitust paremini hakkama ja osa
süsteeme hakkas tööle 1-3 tundi enne kavandatud aega.
Eurole üleminekuga seotud tegevused pankades jätkuvad, sajad inimesed on
praegu nendega ametis ning ka pankade tegevus taastub tavapärases mahus
esmaspäeval, märkis Unt.
Varrak rääkis, et uue aasta esimesel päeval oli eurole ülemineku
infotelefon saanud ennelõunaks viis telefonikõnet ning peamiselt küsiti,
kust saada Eesti euromüntide stardikomplekte. Tarbijakaitse
infotelefonile oli tulnud üks kõne, milles inimene kurtis, et oli poes
saanud ostu eest 10 eurosenti vähem raha tagasi, kui oleks pidanud.
Varrak kinnitas, et tarbijakaitse jätkab hindade kontrolli aasta lõpuni
ja kui mõni nõndanimetatud ausa hinnastamise kokkuleppega ühinenud
kaupmeestest peaks hindu põhjendamatult tõstma, on tarbijakatseametil
võimalik kaupmeest trahvida.
Suurimaks rahavahetusega kaasnevaks riskiks nimetas Minka ilma, mille
prognoose Eesti Pank järgis mitmest allikast. Kui Eestit oleks tabanud
suurem lumesadu, oleks võinud juhtuda, et sularahaautomaatide eurodega
täitmist poleks jõutud lõpetada reede õhtuks, vaid protsess oleks
jätkunud veel laupäeval.
Undi kinnitusel oli olukord pangakontorites laupäeval kontorite avamise
ajal rahulik. Aastavahetuse seisuga olid Eesti inimesed eurodeks
vahetanud või pangaarvele pannud 60% nende käes olnud krooni
sularahast.
Alates keskööst kuni laupäeva keskpäevani oli Eesti pankade
sularahaautomaate kasutatud 10.000 korral ja automaatidest oli välja
võetud 0,5 protsenti neis olevast rahast.
BNS
