Riigieelarve vastuvõtmist toetas 58, vastu oli 40 saadikut. Puudus kolm riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud.
"See eelarve toetab Eesti majanduse ja heaolu kasvu," ütles rahandusminister Sven Sester pressiteate vahendusel. "Eelarve on koostatud konservatiivselt ning majanduskasvu toetavalt," lisas ta.
"Kolmanda lugemise käigus toetas rahanduskomisjon kokku 6,7 miljoni euro ulatuses riigieelarvesse tehtud ettepanekuid. Komisjon toetas 200 000 euro eraldamist parvlaevaliikluse dotatsiooniks," ütles rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer arutelul.
Rahanduskomisjon toetas ka valitsuse pakutud eelarvemuudatust, mis suunab 5,6 miljonit eurot hariduskuludeks, mis võimaldab õpetajate palka tõsta ligikaudu 6 protsenti. "Järgmisel aastal suunatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammi rahastamiseks täiendavalt 4,4 miljonit eurot," lisas Holsmer.
Veidi kasvatas eelarve-eelnõuga võrreldes tulusid alampalga tõus järgmisel aastal 390 eurolt 430 euroni. Valitsussektori kulusid tõstab see 5,6 miljoni euro võrra ning tulusid 15,2 miljoni euro võrra, eelnõuga võrreldes kasvas eelarvepositsioon kokku 3,3 miljoni euro võrra.
Eelarve kulude maht on 8,92 miljardit, tulusid laekub eelnõu kohaselt riigieelarvesse kokku 2,4% enam kui aasta varem. Suurim tuluallikas on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, mille maht kasvab 5% 6,24 miljardi euroni.
Riigikogu menetluse käigus lisandusid eelarvele niinimetatud katuserahad ehk fraktsioonide muudatusettepanekuid 6,5 miljoni euro mahus. Iga koalitsioonierakond sai endale meeldivaid ettevõtmisi toetada ligikaudu 1,5 miljoni euroga, opositsioonierakonnad 500 000 euroga.
Järgmisel aastal saab maksukoormus olema 33,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP), mida on 0,2 protsendipunkti võrra vähem kui 2015. aastal. Tööjõumaksude osakaal langeb 48,8%-ni, tarbimismaksude osakaal tõuseb 43,8%-ni ja kapitalimaksude osakaal väheneb 7,4%-ni.
Eelarve kulude poolel on suurima osakaaluga sotsiaalne kaitse, mis moodustab eelarvest 34,4% ehk 3,07 miljardit eurot. Tervishoiukulud moodustavad eelarvest 12,5% ehk 1,12 miljardit eurot, mis tähendab, et sotsiaalvaldkonna kulutused moodustavad eelarvest kokku 46,9%.
Sõjalise kaitse kulud kasvavad 2,07%-ni SKP-st ehk 37,1 miljoni euro võrra; lisaks tavapärasele 2%-le lisanduvad Eesti kui vastuvõtjariigi kulud liitlaste kohaloleku tugevdamiseks, milleks investeeritakse 11 miljonit eurot. Kokku suunab riik riigikaitsesse 423,8 miljonit eurot.
Valitsemisalade lõikes kasvab enim ehk 5,1% sotsiaalministeeriumi eelarve koos sotsiaaltoetustega, mis suureneb 173,2 miljoni euro võrra 3,56 miljardi euroni; osakaal kogueelarvest suureneb 2 protsendipunkti võrra 41,8%-ni.
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) kaudu on kinnisvarainvesteeringuid kavandatud 51 miljonit euro mahus, mida on 2015. aastast 6% ehk 3 miljoni euro võrra enam.
