Praegune süsteem soodustab varajast pensionile minekut, mis süvendab pensionikindlustuse puudujääki. Kohustusliku kogumispensioni süsteemi oleks aga vaja rakendada viisil, mis viiks soovitud tulemusteni ja looks toimiva konkurentsi teise samba fondide vahel, selgub Riigikontrolli pensionisüsteemi auditist.
Riikliku pensionikindlustuse kulud ületavad 2014. aastal maksutulusid ligikaudu 363 miljoni euro võrra ning riigieelarve strateegia kohaselt jõuab puudujääk 2017. aastal 474 miljoni euroni. Pensionikulud moodustasid 2013. aastal kokku 1,61 miljardit eurot ehk ligi 21 protsenti riigieelarvest.
Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks riigil otsustada vajalikud meetmed kohe kui võimalik, märgib Riigikontroll auditis. Kuigi riik on otsustanud tõsta 2026. aastaks üldise pensioniea 65 eluaastale, ei ole edasisi samme pensionisüsteemi kestlikkuse tagamiseks tehtud. 2019. aastal on plaanis analüüsida automaatsete kohandamismehhanismide rakendamist.
Automaatsed kohandamismehhanismid annavad võimaluse pensionisüsteemi kohandada kokkulepitud statistiliste näitajate järgi. Näiteks võib siduda pensionilemineku ea keskmise oodatava elueaga või panna pensioni suuruse sõltuma pensionäride arvust. Riigikontrolli hinnangul on mõistlik automaatsed kohandamismehhanismid ka Eestis kasutusele võtta, kuid sellised analüüsid tuleb teha varem, juba 2016. aastal. See võimaldab avada ühiskondliku diskussiooni parima lahenduse leidmiseks ja annab aega uue süsteemiga kohanemiseks.
Praegune pensionisüsteem ei taga, et inimesed töötaksid isegi vanaduspensioni eani. Riigikontrolli audit näitas, et keskmiselt minnakse pensionile 59,6-aastaselt ja aastate jooksul see vanus oluliselt muutunud ei ole. Kui võtta arvesse ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionärid, siis minnakse pensionile keskmiselt 52-aastaselt.
Varajast pensionileminekut soodustavad muu hulgas pensioni arvukad eriskeemid, mis lubavad pensionile minna enne vanaduspensioniiga. Ennetähtaegsele pensionile võib minna juba kolm aastat enne vanaduspensioniiga ja audit näitas, et valdavalt on selle tee valinud need, kes enne pensionile jäämist olid töötud või töövõimetuspensionärid. Need inimesed peaksid abi saama hoopis töötute toetamise või töövõimetute toetamise süsteemist, kuid nende süsteemide puudulikkuse tõttu kanduvad probleemid ja kulud üle pensionikindlustusse.
Väljateenitud aastate pension ja soodustingimustel vanaduspension on ette nähtud teatud ametialade töötajatele, kelle tööd peeti 1990. aastate algul tervistkahjustavaks. Kuigi töötingimused on aastatega palju muutunud, ei ole siiani uuritud, kas nende ametialade esindajatele on eriliiki pensioni maksmine endiselt põhjendatud. Riigikontrolli analüüs näitas, et nende inimeste tervis ei olnud kehvem kui teistel samaealistel ning nende seas polnud rohkem puudega inimesi ja/või töövõimetuspensionäre. Valdav osa neist, kes hakkas mõnda eriliiki pensioni saama, töötas samal ajal edasi.
Sarnane on lugu ka eripensionidega, mis võeti avalikus sektoris kasutusele samuti paarkümmend aastat tagasi, et tagada madalate palkade tingimustes teatud ametialade töötajate sõltumatus. Kuigi eripensioni enam paljudel erialadel töötamise eest ei maksa, on see säilinud näiteks politsei- ja piirivalveametnikel ning kaitseväelastel.
Riigikontroll soovitas ministritel kaaluda võimalust kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid ning vajaduse korral asendada osa ametialade puhul pensioni eriskeemid tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid, kompenseerida suurema palgaga ning pakkuda karjääri lõpufaasis võimalust osaleda töötamise kõrval riiklikus täiendus- ja ümberõppes.
Teise samba ootuste ja tegelikkuse vahet tuleks vähendada. Kuigi teise samba fondide peamine eesmärk on kasvatada pensionikogujate raha ostujõudu, on Rahandusministeeriumi analüüside kohaselt teise samba fondide senine reaaltootlus keskmiselt nullilähedane. Fondidevahelise konkurentsi vähesus on viinud olukorrani, kus tootlus on kesine ja investeeritakse passiivselt, kuid valitsemistasud on suured.
Teine sammas ei ole veel täitnud ka teisi kohustusliku kogumispensioni süsteemi loomisel seatud eesmärke. Teise samba fondid on Eesti majanduse ja finantsturgude arengut mõjutanud vähe. Kohustuslik kogumispension ei ole vähendanud päevapoliitiliste tegurite mõju pensionisüsteemis ega oluliselt hajutanud pensionisüsteemi ohustavaid riske.
Samuti ei ole Eesti inimeste teadlikkus ega käitumine oluliselt muutunud ning endiselt ootavad inimesed, et hakkavad tulevikus suurt pensioni saama. 77 protsenti inimesi ei tea, kui suure osa pensionieelsest sissetulekust tagab neile pensionile jäädes riik, ja keskmiselt arvatakse, et pension peaks moodustama 74 protsenti pensionieelsest palgast.
Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt jääb aga teise sambaga liitunutel pensioni osakaal viimasest palgast üldiselt samale tasemele kui praegu, kuid meeste puhul on näitaja keskmisest mõnevõrra suurem ning naistel väiksem, vastavalt siis ligikaudu 40 ja 35 protsenti.
Riigikontroll soovitas rahandusministril algatada pensionifondide tegevust puudutavate õigusaktide muutmine, et fondihaldus oleks efektiivsem ning elavneks konkurents, mis võimaldaks saavutada väiksemad tasud ja suurema tootluse.
Lisaks tuleks hinnata põhjalikumalt kohustusliku kogumispensioni eesmärkide täitmist mõjutavaid tegureid ja teha vajaduse korral asjakohaseid ümberkorraldusi. Sealhulgas tuleb analüüsida võimalusi soodustada kodumaiseid investeeringuid ja suurendada inimeste teadlikkust pensionisüsteemi toimimisest ning sellega seonduvast isiklikust vastutusest.
