Maanteeamet tellis 2019. aastal riigiteede teehoiu rahavajaduse analüüsi, mille kohaselt ei ole võimalik praegusel tasemel riigieelarvest teedesse investeerimisel võimalik hoida maanteid rahuldaval tasemel.
Riigiteede teehoiuks tehakse kulutusi teedevõrgu arendamiseks ja säilitamiseks, viimasel paaril aastal on maanteeamet kulutanud riigiteede hoiuks 210-235 miljonit eurot, sellest teedevõrgu hooldamiseks on kulunud 31-39 miljonit eurot, säilitamiseks 106-116 miljonit eurot ja arendusele 75-80 miljonit eurot aastas.
Riigiteedel on katete keskmine vanus 20 aastat. Põhimaanteedel ja rampidel on katte keskmine vanus alla 10 aasta, tugi- ja kõrvalmaanteedel on see üle 20.
Praeguse rahastuse juures ei ole teeremonte võimalik teha ennetavalt, vaid alles siis, kui teede seisund on kriitiline.
Ebasoodsate asjaolude – nagu ülekaaluliste veoste, ilmastikutingimuste ja ehitusvigade – kokkulangemisel on suur osa teedevõgust kergesti haavatav ning lühikese ajaga võivad tekkida ulatuslikud kahjustused.
Analüüs toob välja, et kui kruusateedel saab probleemide esinemisel rakendada näiteks kaalupiiranguid, siis suurema liiklussagedusega teede jaoks puudub sellises olukorras valmisolek.
Kui eesmärgiks seada teedevõrgu säilitamine heal tasemel, oli möödunud aasta seisuga teedevõrgu mahajäämus üksnes selle säilitamiseks 689 miljonit eurot. Kui arvestada teede arendamist heal tasemel, on mahajäämuseks aastaks 2030 2,16 miljardit eurot.
Analüüs juhib tähelepanu, et keskmine aastane eelarve maht on praegu 30 aasta keskmisena 143 miljonit eurot aastas. Olemasoleva eelarvega ei ole võimalik tagada kõigil suure liiklusega teedel rahuldavat seisukorda ning optimaalne oleks kulutada aastas vähemalt 192,5 miljonit eurot.
Riigiteede võrku kuuluvad riigiteed, sellel olevad sillad ja rajatised ning kergliiklusteed. Eestis on kokku üle 16 600 kilomeetri riigiteid ja 1010 riigiteedel olevat silda või rajatist.
Üle 12 000 kilomeetri teid on tolmuvaba kattega, ligi 4600 kilomeetrit teid on katteta.
