„Euroopas on levinud praktika, et riik loob püüdjatele sadamate näol
infrastruktuuri ning sellest ka meie soov sadamate arengusse panustada,”
rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Oleme koos teadlaste
ja kaluritega koostanud valiku toetuskõlbulikest sadamatest ning
lõpliku otsuse teevad kalurid ise.”
Põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler
Toomas Kevvai sõnul koostati sadamate valik lähtuvalt sellest, millistes
kohtades traallaevad kõige enam kala lossimas käivad. Riik ootab täna,
et traalipüüdjate kolm tootjaorganisatsiooni lepiksid omavahel kokku,
millised sadamad investeeringu saavad.
„Meie eesmärgiks on, et kolm tootjaorganisatsiooni looksid ühe
katusorganisatsiooni, kes hakkaksid opereerima toetust saavaid
sadamaid,” rääkis Kevvai. „See tagab, et investeeringud tehakse
lähtuvalt ühishuvist ja nendest tõuseks tulu kogu traalisektorile.”
Riigi partneriteks on sadamate arendamisel Eesti Kalapüügiühistu, Eesti
Traalpüügi Ühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, kelle liikmed
püüavad kokku üle 90 protsendi Eesti kilu- ja räimekvoodist.
Toetuse omafinantseeringuks on minimaalselt 20 protsenti ning ühte
sadamasse tohib kogusummast kulutada maksimaalselt kolmandiku. Eile
põllumajandusministeeriumis toimunu kalandusnõukogus lepiti kokku, et
ühistud esitavad oma ühise nimekirja toetust saavatest sadamatest 22.
märtsiks.
BNS
