13.09.2017 Kolmapäev
Riik peab eelarve nominaalset positsiooni 100 miljoni võrra parandama
Kiirenenud majanduskasvu tõttu peab Eesti järgmisel aastal parandama oma eelarve positsiooni riigieelarve strateegias planeerituga võrreldes 100 miljoni euro võrra.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul jõuab majanduskasvu kiirenemisega Eesti majandus järgmisel aastal lähemale olukorrale, kus riik peaks majanduse kasvu pidurdama. "Sellest tulenevalt ka vajadus 100 miljoni võrra parandada positsiooni," ütles Kirsipuu rahandusministeeriumi uue majandusprognoosi tutvustamisel.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben nõustus selle positsiooniga, märkides, et tegelikult ei oleks praegu hädasti vaja, et riigisektor majanduse kasvule hoogu annaks, tehes lisainvesteeringuid.
Euroopa Liidu eelarvetasakaalu nõuded sätestavad, et perioodil, millal riigi majanduse kasv jääb alla selle majanduse keskpikka potentsiaali, võib eelarve olla majanduse tsüklilisuse vähendamiseks struktuurses puudujäägis. Samas kui potentsiaali ületades peaks eelarve olema struktuurses ülejäägis.
Rahandusministeerium prognoosib järgmise aasta valitsussektori eelarve struktuurseks puudujäägiks 0,2 protsenti, 2019. aastaks 0,3 protsenti ning prognooside kohaselt jõuab eelarve struktuursesse ülejääki 2020. aastal 0,2 protsendiga ning 2021. aastal 0,6 protsendiga.
