E-arvete toetusmeetme kogumaht on 1 miljon eurot. Toetust saavad taotleda Eesti ettevõtted, mis on tegutsenud vähemalt 12 kuud ning pakuvad e-arvete operaatorteenust, kassasüsteemi, makselahenduse või muud majandustarkvarateenust. Suurim toetus on 20 000 eurot ning omafinantseeringu maht 50 protsenti, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul jääb e-arvete kasutuselevõtt sageli nii tehnoloogia, teadlikkuse kui ka finantsiliste takistuste taha. Eesti majanduses saadetakse ja võetakse vastu igal aastal ligikaudu 65–75 miljonit arvet, millest hinnanguliselt 45 protsenti on e-arved. Sealjuures ettevõtjate vahel liigub e-arveid vaid umbes 23 protsenti, ülejäänud on suures osas ettevõtjatelt kodanikule, näiteks panka saadetud e-arved.
Kuigi e-arvete mahud on Eestis küll viimastel aastatel kasvanud, on e-arvet kasutavate ettevõtete arv jäänud sisuliselt pidama. Kui avalikus sektoris on juba mitu aastat võetud vastu vaid e-arveid, siis näiteks mikro- ja väikeettevõtjate vahelistes arveldustes on e-arvete osakaal kõigest 5 protsenti,
nentis Sutt.
Mikro- ja väikeettevõtjate puhul on e-arvete kasutusele võtmisel sageli takistuseks vähene teadlikkus e-arvete võimalustest, sobiva operaatorteenuse valikust ning äritarkvara seadistamisest või kasutusele võtmisest. Praegu kasutusel olevad majandustarkvaralahendused on sageli keerulised ja ebamugavad kasutada, mistõttu pole ka ettevõtjad väga agaralt neid omistanud.
Toetuse eesmärk on e-arvete kasutamise teekonda automatiseerida ning muuta lahendused kasutajasõbralikumaks. Lisaks on võimalik toetust taotleda PEPPOL-iga liidestumiseks, mis aitab laiendada üle-Euroopalist e-arveldust. Olulisel kohal on turundustegevused, et seeläbi suurendada ettevõtjate teadlikkust e-arvete kasuteguritest ning edendada erasektori e-arvete kasutuselevõttu.
Suti sõnul liiguvad kõik Euroopa Liidu riigid järk-järgult üle elektroonsele paberivabale arveldusele ning ettevõtjatele suunatud toetusega saame seda protsessi Eestis kiirendada. Kiirendatud protsess on tema sõnul oluline, et suurendada omakorda ka ettevõtte muude äriprotsesside digitaliseerimise taset ja luua uusi võimalusi innovatsiooniks.
"Samuti vähenevad ettevõtte halduskulud, kuna paber- ja PDF-arved on kulukad ning nende töötlus on aeganõudev ja töömahukas. Üleminek masinloetavatele e-arvetele aitab vähendada arvete töötlemiseks kuluvat töö hulka ja aega, tõstab andmete kvaliteeti ja säästab maksumaksja raha," selgitas minister.
E-arvetele üleminek panustab oluliselt kogu reaalajamajanduse arengusse, mis hõlmab endas erinevaid reaalajas toimivaid ning masinloetavusel põhinevaid digitaalseid lahendusi, nagu näiteks e-arved, e-kviitungid, e-saatelehed ja e-aruanded. See kõik aitab jõuda bürokraatiavaba ettevõtluskeskkonnani, kus ettevõtjad ei pea kulutama liigselt aega tugitegevustele.
