Riskistsenaarium koondab võimalikke negatiivseid arenguid nii välismaal
kui Eestis. Välismaiste mõjurite hulgas on oluline see, milline on
mitmetes riikides rakendatud majanduse stiimulpakketide lõppemise mõju.
Praegu ei ole täit kindlust, kas erasektori nõudlus on piisaval määral
taastunud.
Sisemaiselt on risk selles, et olukorras, kus ettevõtted viimasel ajal
teinud väga vähe investeeringuid, võivad tootmisvõimsused ammenduda.
Praegu on tootmisvõimsuste rakendatus siiski veel madala ja lähiaja
kasvuperspektiiv tundub olema suhteliselt kindel.
Eelnõu seletuskirja järgi on Eesti peamiste eksporditurgude arengud
prognoosi koostamise ajani olnud turuosaliste ootustest tugevamad ning
ka selle aasta teisel poolel võivad kasvunumbrid üllatada positiivselt.
Seega läbi tugevama välisnõudluse oleks Eesti ettevõtetel võimalik
kasvatada ekspordimahte baasstsenaariumiga võrreldes tänavu kiiremini
ning see avalduks ka kiiremas majanduskasvus. Ühtlasi jõuavad
väliskaubandusmahud maailmas kriisieelsele tasemele juba 2010. aastal
ning edasiseks hoogsaks kasvuks jääks riskistsenaariumi järgi jõudu
väheks, sest seni kasvu vedanud suurriikide majanduste areng on
aeglustumas.
Hõive kasv osutuks nõrgema tööstussektori arengute tõttu veidi
väiksemaks ning välisturgudelt ülekanduv ebakindlus vähendaks mõnevõrra
sisenõudluse taastumise kiirust, kirjeldab eelarve eelnõu seletuskiri
riskistsenaariumit.
Kui eelarve aluseks oleva majandusprognoosi baasstsenaariumi järgi
kasvab eesti majandus tänavu 2,0%, tuleval aastal 3,6% ja 2012. aastal
4,0% protsenti, siis riskistsenaariumi realiseerumisel oleks tänavune
kasv küll 2,5%, kuid tuleval aastal 2,0% ja ületuleval aastal 2,5%.
Riskistsenaariumi realiseerumine tähendaks tagasilööki ka ekspordi- ja
impordikasvus, tööhõives ja palkade kasvus. Samuti oleks veidi madalam
inflatsioon.
BNS
