Eestis oli vastav näitaja 57% ja Taanis 51%, teatas justiitsministeerium, vahendades Euroopa Komisjoni rahastatud projekti raames valminud uuringu tulemusi.
Uuringust selgus, et Eestis peetakse võrreldes Taaniga rohkem levinuks huvide konflikti, kickback’i (nn tehingutasu), altkäemaksu, kelmust ja väljapressimist. Mõlemas riigis on kõige levinumad ärikorruptsiooni vormid kickback’i maksmine kaupade või teenuste vahendamisel ja huvide konflikt.
„Üldiselt ei pea juhid ärikorruptsiooni vastuvõetavaks, kuid peamiselt vabandatakse ennast sellega, et kõik teised teevad samuti nii. Altkäemaksu ja kelmusi peetakse vähem vastuvõetavaks kui kickback’i ja huvide konflikti, näiteks pereliikmete eelistamist,“ ütles uuringu üks autor, Taani Århusi ülikooli professor Lars Johannsen.
Peamine altkäemaksu andmise põhjus on juhtkonna surve. 50% Eesti ja 54% Taani juhtidest usub, et inimesed annaksid ülemuse käsul altkäemaksu. Alla kümne töötajaga ettevõtted ja kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted õigustavad korruptsiooni rohkem kui suured ja välismaisel kapitalil põhinevad ettevõtted.
Korruptsioonijuhtumist teada saades annaks sellest teada vaid 3% Eesti ja 10% Taani juhtidest. Mõlemas riigis eelistatakse juhtumist kõnelda ettevõtte sees juhtkonnale või otse asjaga seotud isikule.
Üle 90% Eesti ja Taani juhte nimetab tõhusaks korruptsioonivastaseks meetmeks juhi isiklikku eeskuju. Tõhusaks peetakse ka asutuse kontrollisüsteemi ja karistusi (nt vallandamine), kuid neid peaksid täiendama eetikakoodeks ja eetikaalane väljaõpe.
Peamiste ärikorruptsiooni tagajärgedena tajutakse ettevõtte maine langust ja majanduslikku kahju. Väikeste ettevõtete juhid peavad tõenäolisemaks ärikorruptsiooni tagajärjeks majanduslikku kahju ja ärivõrgustiku kaotamist.
Korruptsioonijuhtumi halb mõju isiklikule karjäärile paneb taanlasi rohkem muretsema kui eestlasi.
Uuring põhineb 1000 Taani ja Eesti erasektori juhi telefoniküsitlusel.
