Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis septembri keskel kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille heakskiitmisel tõusevad parvlaevaliinidel piletihinnad tuleva aasta veebruarist kuni 25 protsenti. Sellega, et laevapiletite hinnatõus võib anda valusa hoobi kohalikule majandusele, on päri nii mõnigi Saare maakonna ettevõtja ja turismitegijad, sealhulgas Saaremaa ettevõtjate liidu juht Andi Saagpakk.

Saaremaa ettevõtjate liidu (SEL) ja Saaremaa piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk rääkis Saarte Häälele. et sel aastal on pea igal juhatuse koosolekul olnud kõne all nii lennu- kui ka parvlaevaliiklus ja nende hinnad. “On selge, et hindade tõus on paratamatu, kuid vastuvõetamatu on pikka aega, nt praamiliikluses viimased viis aastat, hoida hind paigal ning seejärel tõsta korraga 25% või rohkem,” nentis Saagpakk, kelle sõnul tekitab see ettevõtjate seas pahameelt. “Arvan, et iga ettevõtet eraldi analüüsides on hinnatõus erineva mõjuga, kuid tervikuna Saaremaa kui regiooni seisukohalt on see kindlasti negatiivse mõjuga,” toonitas ta.

Mis puutub parvlaeva hinnatõusu mõjusse Saaremaa piimatööstuse ekspordi- ja muule majandustegevusele, möönis Andi Saagpakk, et kulud kindlasti suurenevad. “Võrdlemisi väikese osatähtsuse tõttu need toote lõpphinda aga mõjutada ei suuda,” kinnitas ta.

Pöidel väikelaevaehitusega tegeleva Alunaut OÜ tegevjuhi Mark Muru hinnangul on probleem sootuks laiem. Ta tõi välja aspekti, et Saare maakonna elanike ja ka ettevõtete jaoks ei ole väinaületuskulu kuigi palju erinev elektri-, kütuse- või soojakulust. “Eraldi vaadelduna ei ole parvlaevade veohinna tõus suur probleem, koos kulude üldise kasvuga on see aga piisavalt suur probleem, et tähelepanu pälvida,” leidis Muru.

Väikelaevaehitaja tõdes, et nad on võtnud üheks eesmärgiks koolitada endale kvaliteetset kohalikku oskustööjõudu ning maksta ka oskustele ja pingutustele vastavat töötasu. Niisamuti on Alunaut teinud julgeid investeeringuid tootlikkuse kasvuks, suurema lisandväärtusega toodete tootmiseks ja töökeskkonna parandamiseks.

“Iga sent, mis ettevõtte kulupoolele lisandub, muudab palgafondi kasvatamise või investeeringute tegemise selle võrra raskemaks,” kinnitas ta. “Teades, et ees ootab paratamatult ka energia ja energiakandjate erinevate liikide hinnatõus, logistikakulusid kasvatavad lisaks parvlaevade hinnatõusule ka paljud muud tegurid ning kogu meie ühiskonnas on täiesti õigustatult tugev surve töötasude kasvule, ei saa saabuvat aastat kuidagimoodi kergete kilda liigitada,” tähendas Muru.

Väikelaevatööstuses on tema sõnul tugev surutis. Paadimesside külastajate arv on üle Euroopa drastiliselt langenud. “Parvlaevade veohinna tõus ei ole Alunaudile ilmselt mitte kaigas kodaratesse, kuid üks oks selle kaika küljes on ta küll.”

Euroopa autotööstustele kummidetaile tootva Merinvest OÜ üks omanikke Enn Meri tunnistas, et neid laevapiletite hinnatõus õnneks eriti ei mõjuta.

“Meie transpordikulud on umbes 2% meie kogukuludest ja praamipiletite osa sellest on väga väike,” tõdes Meri, lisades, et Merinvest jääb kindlasti ka piletihinnatõusu korral endiselt Saaremaal püsima.

Samameelt oli ka Saaremaa lihatööstuse juhatuse esimees Kristjan Leedo, kelle sõnul on parvlaevapileti hind kogukulus väga väike osa. “Oluliselt suurem on paar kuud tagasi tõusnud kanalisatsiooni ca 50% hinnatõus, elektri-, kütusehind ja meile isiklikult tooraine pidev hinnatõus.”

Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju märkis aga, et parvlaevaliikluse teenuse kvaliteedi järjepidev parandamine viimaste aastate jooksul on julgustanud tarbijaid rohkem reisima ning avaldanud suurt mõju praktiliselt kõigile ülejäänud majandusharudele ja teenindussektorile.

“Arvestades, et üle poole Lääne-Eesti saarte külastajatest on siseturistid, kelle hinnatundlikkus on kõrge, annab parvlaevapiletite 25-protsendiline hinnatõus tõsise löögi saarte turismimajandusele,” leidis Paju. Eriti mõjutab kavandatav hinnatõus tema hinnangul saarte elanikke, kelle kogu elukorraldus on niigi kallim kui mandriinimestel.

“Kui riigi regionaalpoliitika eesmärk on saartest püsielanikevaba loodusreservaadi kujundamine, siis võiks jätkuda julgust seisukoht otse välja öelda,” arvas ta.

Paju lisas, et paraku jõuavad Eestis tervikuna suurenenud külastajatemahud Tallinna kõrval teistesse Eesti piirkondadesse aeglasemalt ning seetõttu võtab saartel majanduskriisist taastumine oluliselt rohkem aega.