13.09.2023 Kolmapäev

SEB: palga erinevus maakonniti peegeldub elektriautode statistikas

SEB tutvustas täna elektriautode taskukohasuse indeksit, milles panga analüütikud tõdevad, et keskmise palga erinevus maakonniti peegeldub ka Eestis registreeritud elektriautode statistikas.

Kõrgeima keskmise palgaga Tallinnas on registreeritud 70% elektriautode kogumahust.
Kõrgeima keskmise palgaga Tallinnas on registreeritud 70% elektriautode kogumahust. Foto: pixabay

Nimelt on näha, et kõrgeima keskmise palgaga Tallinnas ja Harjumaal, on registreeritud 70 protsenti elektriautode kogumahust. Seejuures on vaid 10 protsenti kõikidest elektrisõidukitest registreeritud Tartus ning ülejäänud maakondades 1–4 protsenti, teatas SEB.

"Vaatamata sellele, et ettevõtted on suuremad elektriautode liisijad, kui eraisikud – 2023. aasta esimesel poolel soetasid väikeettevõtted 36 protsenti rohkem elektriautosid kui eraisikud – on ka eraisikute liisinguprotsent võrreldes esimese poolaastaga 21 protsendi võrra tõusnud," avas SEB Liisingu juht Rein Karofeld.

SEB rohelisse liisingusse võetud sõiduautode arv on kasvanud seejuures aastaga 2,2 korda. See näitab Karofeldi sõnul, et kuigi elektriautode hind on endiselt sisepõlemismootoriga autodest tunduvalt kõrgem, on jätkusuutlikkuse valguses hakatud otsima keskkonnasäästlikumaid alternatiive.

Euroopa Liit, sealhulgas Eesti, on seadnud eesmärgiks saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks majanduseks ja ühiskonnaks. Suurimaks väljakutseks on SEB hinnangul seejuures transpordi ümberkujundamine. Vaatamata sellele, et mõned Euroopa Liidu riigid on juba teatanud, et kehtestavad sisepõlemismootoriga autodega kauplemisele piirangud, puudub Eestil jätkuvalt elektriautodele ülemineku strateegia. Samuti on riigipoolne toetus elektrisõidukitele nende kõrge hinna juures minimaalne 4000 eurot.

"Täna puudub meil selge visioon, mis on transpordivaldkonna rohelisemaks muutmiseks järgmine samm. Küll aga ei saa väita, et üleminekul oleks tegelikult takistuseks laadimistaristu. Pigem räägime me mugavusest. Kuigi veel hetkel peab oma sõite elektriautoga hoolsalt planeerima, siis 2026. aastaks on Euroopa Parlamendi poolt seatud eesmärgiks tagada iga 60 kilomeetri tagant elektriautode laadimispunkt võimsusega 400 kilovatti," märkis Karofeld.

Eesti keskmist palka teeniv üksikisik saab endale lubada 370 eurost liisingut kuus, selle eest on võimalik soetada veidi alla 30 000 eurot maksev elektriauto. Kaheliikmelisele perele, kus mõlemad täiskasvanud teenivad Eesti keskmist palka, on taskukohane liising 740 eurot kuus, selle eest saab veidi alla 60 000 eurot maksva elektriauto. Keskmisele perele, kus kasvab üks laps ja perel on kodulaen, on igakuine liisingumakse 760 eurot, mille eest saab samuti ligi 60 000 eurot maksva sõiduki.

SEB erakliendid eelistavad uutest elektriautodest Kia EV6, Škoda Enyaq iV, Volvo XC40 mudeleid – selliste autode keskmiseks hinnaks on 62 000 eurot. "Sobiva elektriauto leiab igale rahakotile, sealhulgas ka kasutatud autode seast. Siiski tuleb märkida, et eestimaalased otsustavad pigem kallimate elektriautode kasuks, mis on oma hea varustatuse ning üha pikeneva sõiduulatusega ka põhjendatud valik," jagas Karofeld.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255