Osaliselt aitas sellisele tugevale kasvule kaasa möödunud aasta veebruaris järsult allapoole langenud võrdlusbaas. Eestis toodetud kaupade eksport kasvas aga 3%. Selle aasta kahe esimese kuu jooksul Eestis toodetud kaupade eksport aga vähenes 3,6 protsenti. Kuna ekspordihinnad on jätkuvalt languses (kahe kuu keskmisena -2,7%), siis on ekspordimahu vähenemine tagasihoidlikum.
Kõige enam aitas veebruaris Eestis toodetud kaupade ekspordile kaasa puidu- ja andmesideseadmete (elektroonikaseadmed) ning mööbli väljaveo kasv. Seevastu pidurdasid ekspordi kasvu enim põlevkiviõlitoodete ja elektrienergia ekspordikäibe vähenemine.
Siin tuleks jällegi arvestada, et nende kahe kauba hinnad on tugevas languses, mis omakorda vähendab ekspordikäivet. Andmesideseadmete käibe peatsest kasvust andis juba eelmistel kuudel märku tellimuste tugev kasv. Nende kaupade langus vähendas Eesti eksporti möödunud aastal kõige enam. Nüüd peaks andmesideseadmete langus tasapisi välja taanduma ning kuna tegemist on suure kaubagrupiga, siis annab see ka tugevama positiivse panuse Eesti koguekspordile.
Riikide järgi kasvas veebruaris Eestis toodetud kaupade eksport kõige rohkem Rootsi (elektroonikaseadmed), Saudi-Araabiasse (teravili) ja Soome (optilised, mõõte-ja täppisseadmed, puidutooted ja mehaanilised seadmed). Kõige enam langes aga ekspordikäive Hollandisse (põlevkiviõlitooted).
Kui kaupade kogueksport Venemaale on viimastel kuudel tublisti aeglustunud, siis Eestis toodetud kaupade ekspordi juures viimastel kuudel selget paranemist toimunud ei ole. Samas, kuna Venemaa osakaal oli veebruaris Eestis toodetud kaupade ekspordist vaid 1,4% (aasta alguses ongi Venemaale suunatud kaupade osakaal veidi väiksem), siis selle languse mõju Eesti eksportivatele tootmisettevõtetele on tagasihoidlik. Kõige enam vähenes veebruaris mehaaniliste seadmete ja valmistoiduainete eksport Venemaale. Koos re-eksporditavate kaupadega on Venemaa osakaal Eesti ekspordis aga suurem ning selle langus vähendab meie transporditeenuste käivet.
Kui veel detsembris oli kaupade import tugevas languses, siis selle aasta esimese kahe kuuga on import kasvanud. Veebruaris suurenes import Eestisse 5%. Impordi kasvu taga on kapitali- ja tarbekaupade sisseveo suurenemine. Ettevõtete poolt tootmisprotsessis kasutatavate vahetarbekaupade import küll väheneb veel, kuid see langus on sel aastal tasapisi taandumas, mis viitab kaudselt ettevõtete toodangumahu järk-järgulisele paranemisele. Kapitalikaupade sisseveo kasv annab aga märku investeeringute kasvust. Möödunud aasta lõpus ettevõtete investeeringud küll veel vähenesid, kuid see tuli peamiselt transpordivahendite erakorraliselt suurest langusest.
Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal paranema. Kuigi euroala majanduskasvu prognoosi on selle aasta alguses järjekordselt allapoole korrigeeritud, peaks selle piirkonna majandus kasvama eelmise aastaga samas tempos. Eesti 10 peamise kaubanduspartneri impordinõudluses ootame aga paranemist, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem võimalusi ekspordiks. Alates möödunud aasta detsembrist järsult suurenenud eksporditellimused viitavad tellimuste järgi töötavate ettevõtete (eriti just elektroonika- ja elektriseadmete) väljaveo suurenemisele. Eestis toodetud kaupadest 43% eksporditakse Rootsi ja Soome, kus peaks sel aastal impordinõudlus paranema.
Swedbanki tööstusuuringu järgi on ettevõtetel sel aastal Skandinaavia riikide kõrval fookuses veel Saksamaa, Taani ja Suurbritannia turud.
